On neljapäeva õhtu. Kõik on pakitud. Ise olen veel viimaseid minuteid netis, sest täna varakult magama, et homme alustada pika lennureisiga Londonisse ning Londonist laupäeva hommikul juba Tallinnasse. USKUMATU! Juba ülehomme keskpäeval puudutan kodumaa pinda ja näen taaskord oma lähedasi ja palju palju teisi eestimaalasi :) Seda on raske sõnadesse panna, kuidas ma sooviksin, et oleks juba laupäev...
No aga mis siis nende 8 kuu kohta kokkuvõtlikult öelda?! Unustamatu elamus, unustamatud mälestused, palju erakordseid inimesi, head kogemused, enese proovilepanek, viimased 2 kuud emakeel ainult iseendaga suhtlemiseks, erakordsete paikade avastamine, silmaringi laienemine jne jne jne jne jne. Njaaa, Liisu 8 kuud Austraalias olid suurepärased ning ma ei vahetaks neid mitte millegi vastu! Mul oli võimalus avastada seda maad koos oma kaaslastega kui ka üksiku rändurina ning mul oli võimalus saada veelkord kinnitust juba niigi teadaolevale faktile, et kodu on parim paik maailmas, seda tuleb hinnata ning et.....Eesti on kõige kaunim, rahulikum ja müstilisem maa siin ilmas. Ning vähemat ei saa öelda ka eestlaste kohta.
AITÄH, AUSTRAALIA ja ehk kunagi veel kohtume!!!
Thursday 2 June 2011
Wednesday 25 May 2011
Liisu Kuala Lumpuris
Tere, kallikesed! Lõpuks ka midagi Kuala Lumpurist :) Olen siin nüüdseks olnud 5 päeva, kui ma ei eksi, ja üritanud nautida iga hetke. See on küllaltki raske, kui peas tiksub pidevalt, et järgmine nädal saad koju, järgmine nädal saad koju... aiiii see teeb mind õnnelikuks :D Aga nagu juba ütlesin, üritan siiski ka kõike siinset nautida.
Kuala Lumpur on muidugi tohutult võimas suurlinn. Tuntud ka kui kõrghoonete linn. Kuulsaim nendest on kindlasti maailma kõrgemate hoonete hulka kuuluv rahvusliku naftakompanii Petronase kaksiktorn. Ta oli tükk aega oma 88 korrusega (451,9m) maailma kõrgeim ehitis, kuid nüüd kuulub see tiitel ühele Taiwani pilvelõhkujale. Aga jah, võimas ehitis on see küll ja lähipäevil käin tõenäoliselt ühe torni vaateplatvormil ka ära.
Kuala Lumpur'it kutsutakse siis ka ostlemise põrguks (naistele paradiis). Selliseid TOHUTUID ja ülimoodsaid ning kauneid kaubanduskeskuseid ikka igal pool ei leia. Kesklinnas Bukit Bintangis, kus ka mina elan, on igal sammul üks sellistest. Olen siin neid ka juba kaemas käinud. Kõik on vägev ja ilus, aga minu jaoks absoluutselt arusaamatu, miks ja kelle jaoks on taolisi kaubanduskeskuseid siia ehitatud?! Mõtlen ennekõike, et miks neid nii palju on vaja. Oleks, et nendes kaubanduskeskuste poekestes on esindatud Aasia enda meile tundmatud ja odavad kaubamärgid, aga ei, kuna need keskused on ise väga luksuslikud ja uhked, siis ka poed on vastavad: Prada, Gucci, Hugo Boss jne jne. Mulle tõesti ei tundu, et siin Kuala Lumpuris on nii palju taolist ostujõudu ning nendes kaubanduskeskustes ringi käies tuleb peale külm ja kõle tunne, sest peale tööliste nagu ei näegi eriti kedagi. Vb olen sattunud lihtsalt valel ajal...?! Kuigi ega need vast olegi ehitatud mõeldes kohalikele. See on vist küllaltki ilmselge.
Nagu ikka Aasia riikides, on ka siin tohutult palju tohutult suuri turge, kus saad soovi korral oma Prada prillid või teksad kommirahaga kätte. No ja tegelikult just need turud ongi need kõige vägevamad ning turist just sinna lähebki. Vingeim on muidugi Hinnalinna ööturg. Kes Aasias käinud, teab, mida ja keda taolistel turgudel kõik näha võib. Nalja saab seal ka muidugi palju, eriti just igasugu kaupa uurides. Sattusin just lugema kahe eesti noormehe blogi Kuala Lumpurist, kus kirjutasid, et hakkasid endale päikeseprille ostma. Terve sein oli nn Prada prille täis, ent kõige alumisel real oli ühe prillipaari ühelt poolelt Prada märk ära kukkunud. See polnud aga müüjale mingi probleem olnud. Kui sul on üleliigne Gucci märk olemas, saab ju kenasti selle asemele liimida ja ongi jälle uhked prillid olemas. Aga ei, muidu on turud ülivinged ning sealt võib tõesti leida imeasju imehinnaga. Ja alati saab ju hinda veelgi rohkem alla kaubelda.
Mina veel tänaval kohalikku toitu pole söönud. Peangi välja uurima, kus need peamised välitoitlustustänavad on, kus ka turistid söömas käivad. Minu külalistemaja juures on neid päris mitmeid, aga nende puhul jõuab söögiisu 10 korda ära minna. Siin on ju teadupärast väga lämbe ja niiske. Kogu see praht, mis nad oma söögikoha läheduses maha viskavad ei lase kohe kuidagi meeldival söögilõhnal esile tõusta. No ja kahjuks on need kohad ka väga mustad. Aga tean, et see kipubki nii olema rohkem nendes kõrvaltänava söögikohtades, niiet seetõttu tahangi jõuda nendesse Hiinalinna omadesse. Midagi tahaks ikka ära proovida. KUIGI, ma olen niigi need 8 kuud pidanud ainult riisi ja nuudleid sööma, niiet hirmsat isu nüüd ka pole. Leiaks kuskilt näiteks kodujuustusalati kurgi, tomati, sibula ja tilliga, krõbedad praekartulid, grill-liha ja leiba, vot siis oleksid jutud juba teised :D
Kohalike kohta on mul raske midagi öelda. Poemüüjad jms on väga sõbralikud, aga tänaval ringi liikudes kiputakse sind ikka aeg-ajalt vahtima ning tihtilugu mõni ikka ütleb või hüüab sulle järgi ka midagi. Taksojuhid võivad siin eriti tüütud olla :) Näeb, et sa kõnnid, sõidab autoga su kõrvale, liigub sinuga samal kiirusel ja hakkab tuututama. Tahaks hirmsasti öelda, et kuule, palun lõpeta ära, kui mul on sind vaja, siis küll ma annan endast ise märku. Ohhh aga see ajab praegu mind ikka nii naerma :D
Liiklus on loomulikult täiesti pudru ja kapsad. Taksojuhtidele ja mopeediga sõitjatele ei tähenda punane foorituli iga kord seda, et peatu ja lase jalakäijad üle tee, mistõttu tuleb siin teed ületades olla alati ettevaatlik ning teha tõesti kindlaks, et nüüd on ohutu ja võib teed ületada. Märkab ka muidugi seda, kuidas autodel on küljed maha sõidetud. Niiet jah, ka siin on liikluskultuur veidikene teistsugune kui nt Euroopas :)
Lugesin, et Kuala Lumpuris ei soovitata üle 10 päeva küll olla, kuna siin pole lihtsalt midagi teha nii kaua. Njah, no mina olen siin lausa 2 nädalat, aga pole hullu, täna juba neljapäev ja tunnen, et aeg läheb küllaltki kiiresti. Muidugi parim oleks võimalus veeta aega ka rannas vedeledes ja ujudes, aga Kuala Lumpurist lähima rannani peab minema kahjuks lennukiga või siis saab ka rongiga, aga siis pead arvestama, et üks ots kestab 7 tundi. Rand jääb kahjuks ära. Pole siin ka taolisi parke, kus võiks päikest võtta. Terve linna peale leidsin ka ainult ühe välibasseini, kus saab 4 ringiti eest ujuda. Ma selle lähen vaatan küll nädalavahetusel üle. Pole minust õnneks kaugel ka.
Ma olen väga rahul, et otsustasin need viimased 2 nädalat siin, Kuala Lumpuris veeta. Ma pole varem Aasias käinud ning see kõik on väga põnev ja nii erinev. Muidugi, kuna olen ainult siin linnas kinni, siis seda tõelist Malaysiat ma ei kahjuks ei näe, aga ehk kunagi tulevikus. Hetkel on olukord lihtsalt selline.
Vot sellised lood siis Kuala Lumpurist. Tegemist on tõesti võimsa linnaga, aga nädal siin olemiseks oleks täiesti piisav. No tuleb minul üks nädal veel otsa, aga naudin lihtsalt kuuma ilma ja käin ning jalutan linnas ringi. Tundub aga, et selles postituses sai ka rohkem nagu siinsetest veidrustest kirjutatud. No aga mis sa teed, kui nii on ja see kõik silma hakkab :D
Igaljuhul,nüüd lihtsalt pöidlad pihku, et see järjekordne Islandi vulkaan ei hakka järgmise nädala lõpus minu lende kuidagi mõjutama ning ma jõuan tõesti kenasti koju. Vähemalt ühe kui mitte kaks postitust teen veel. Pigem siiski kaks, sest panen lähipäevil Kuala Lumpurist ka mõned pildid üles ning viimane postitus saab kindlasti olema rõõmulugu sellest, kuidas ma varsti tagasi Eestis olen :D Seniks kõike kõige paremat ja peadse kohtumiseni. Nüüd saab seda juba tõesti öelda :)
Kuala Lumpur on muidugi tohutult võimas suurlinn. Tuntud ka kui kõrghoonete linn. Kuulsaim nendest on kindlasti maailma kõrgemate hoonete hulka kuuluv rahvusliku naftakompanii Petronase kaksiktorn. Ta oli tükk aega oma 88 korrusega (451,9m) maailma kõrgeim ehitis, kuid nüüd kuulub see tiitel ühele Taiwani pilvelõhkujale. Aga jah, võimas ehitis on see küll ja lähipäevil käin tõenäoliselt ühe torni vaateplatvormil ka ära.
Kuala Lumpur'it kutsutakse siis ka ostlemise põrguks (naistele paradiis). Selliseid TOHUTUID ja ülimoodsaid ning kauneid kaubanduskeskuseid ikka igal pool ei leia. Kesklinnas Bukit Bintangis, kus ka mina elan, on igal sammul üks sellistest. Olen siin neid ka juba kaemas käinud. Kõik on vägev ja ilus, aga minu jaoks absoluutselt arusaamatu, miks ja kelle jaoks on taolisi kaubanduskeskuseid siia ehitatud?! Mõtlen ennekõike, et miks neid nii palju on vaja. Oleks, et nendes kaubanduskeskuste poekestes on esindatud Aasia enda meile tundmatud ja odavad kaubamärgid, aga ei, kuna need keskused on ise väga luksuslikud ja uhked, siis ka poed on vastavad: Prada, Gucci, Hugo Boss jne jne. Mulle tõesti ei tundu, et siin Kuala Lumpuris on nii palju taolist ostujõudu ning nendes kaubanduskeskustes ringi käies tuleb peale külm ja kõle tunne, sest peale tööliste nagu ei näegi eriti kedagi. Vb olen sattunud lihtsalt valel ajal...?! Kuigi ega need vast olegi ehitatud mõeldes kohalikele. See on vist küllaltki ilmselge.
Nagu ikka Aasia riikides, on ka siin tohutult palju tohutult suuri turge, kus saad soovi korral oma Prada prillid või teksad kommirahaga kätte. No ja tegelikult just need turud ongi need kõige vägevamad ning turist just sinna lähebki. Vingeim on muidugi Hinnalinna ööturg. Kes Aasias käinud, teab, mida ja keda taolistel turgudel kõik näha võib. Nalja saab seal ka muidugi palju, eriti just igasugu kaupa uurides. Sattusin just lugema kahe eesti noormehe blogi Kuala Lumpurist, kus kirjutasid, et hakkasid endale päikeseprille ostma. Terve sein oli nn Prada prille täis, ent kõige alumisel real oli ühe prillipaari ühelt poolelt Prada märk ära kukkunud. See polnud aga müüjale mingi probleem olnud. Kui sul on üleliigne Gucci märk olemas, saab ju kenasti selle asemele liimida ja ongi jälle uhked prillid olemas. Aga ei, muidu on turud ülivinged ning sealt võib tõesti leida imeasju imehinnaga. Ja alati saab ju hinda veelgi rohkem alla kaubelda.
Mina veel tänaval kohalikku toitu pole söönud. Peangi välja uurima, kus need peamised välitoitlustustänavad on, kus ka turistid söömas käivad. Minu külalistemaja juures on neid päris mitmeid, aga nende puhul jõuab söögiisu 10 korda ära minna. Siin on ju teadupärast väga lämbe ja niiske. Kogu see praht, mis nad oma söögikoha läheduses maha viskavad ei lase kohe kuidagi meeldival söögilõhnal esile tõusta. No ja kahjuks on need kohad ka väga mustad. Aga tean, et see kipubki nii olema rohkem nendes kõrvaltänava söögikohtades, niiet seetõttu tahangi jõuda nendesse Hiinalinna omadesse. Midagi tahaks ikka ära proovida. KUIGI, ma olen niigi need 8 kuud pidanud ainult riisi ja nuudleid sööma, niiet hirmsat isu nüüd ka pole. Leiaks kuskilt näiteks kodujuustusalati kurgi, tomati, sibula ja tilliga, krõbedad praekartulid, grill-liha ja leiba, vot siis oleksid jutud juba teised :D
Kohalike kohta on mul raske midagi öelda. Poemüüjad jms on väga sõbralikud, aga tänaval ringi liikudes kiputakse sind ikka aeg-ajalt vahtima ning tihtilugu mõni ikka ütleb või hüüab sulle järgi ka midagi. Taksojuhid võivad siin eriti tüütud olla :) Näeb, et sa kõnnid, sõidab autoga su kõrvale, liigub sinuga samal kiirusel ja hakkab tuututama. Tahaks hirmsasti öelda, et kuule, palun lõpeta ära, kui mul on sind vaja, siis küll ma annan endast ise märku. Ohhh aga see ajab praegu mind ikka nii naerma :D
Liiklus on loomulikult täiesti pudru ja kapsad. Taksojuhtidele ja mopeediga sõitjatele ei tähenda punane foorituli iga kord seda, et peatu ja lase jalakäijad üle tee, mistõttu tuleb siin teed ületades olla alati ettevaatlik ning teha tõesti kindlaks, et nüüd on ohutu ja võib teed ületada. Märkab ka muidugi seda, kuidas autodel on küljed maha sõidetud. Niiet jah, ka siin on liikluskultuur veidikene teistsugune kui nt Euroopas :)
Lugesin, et Kuala Lumpuris ei soovitata üle 10 päeva küll olla, kuna siin pole lihtsalt midagi teha nii kaua. Njah, no mina olen siin lausa 2 nädalat, aga pole hullu, täna juba neljapäev ja tunnen, et aeg läheb küllaltki kiiresti. Muidugi parim oleks võimalus veeta aega ka rannas vedeledes ja ujudes, aga Kuala Lumpurist lähima rannani peab minema kahjuks lennukiga või siis saab ka rongiga, aga siis pead arvestama, et üks ots kestab 7 tundi. Rand jääb kahjuks ära. Pole siin ka taolisi parke, kus võiks päikest võtta. Terve linna peale leidsin ka ainult ühe välibasseini, kus saab 4 ringiti eest ujuda. Ma selle lähen vaatan küll nädalavahetusel üle. Pole minust õnneks kaugel ka.
Ma olen väga rahul, et otsustasin need viimased 2 nädalat siin, Kuala Lumpuris veeta. Ma pole varem Aasias käinud ning see kõik on väga põnev ja nii erinev. Muidugi, kuna olen ainult siin linnas kinni, siis seda tõelist Malaysiat ma ei kahjuks ei näe, aga ehk kunagi tulevikus. Hetkel on olukord lihtsalt selline.
Vot sellised lood siis Kuala Lumpurist. Tegemist on tõesti võimsa linnaga, aga nädal siin olemiseks oleks täiesti piisav. No tuleb minul üks nädal veel otsa, aga naudin lihtsalt kuuma ilma ja käin ning jalutan linnas ringi. Tundub aga, et selles postituses sai ka rohkem nagu siinsetest veidrustest kirjutatud. No aga mis sa teed, kui nii on ja see kõik silma hakkab :D
Igaljuhul,nüüd lihtsalt pöidlad pihku, et see järjekordne Islandi vulkaan ei hakka järgmise nädala lõpus minu lende kuidagi mõjutama ning ma jõuan tõesti kenasti koju. Vähemalt ühe kui mitte kaks postitust teen veel. Pigem siiski kaks, sest panen lähipäevil Kuala Lumpurist ka mõned pildid üles ning viimane postitus saab kindlasti olema rõõmulugu sellest, kuidas ma varsti tagasi Eestis olen :D Seniks kõike kõige paremat ja peadse kohtumiseni. Nüüd saab seda juba tõesti öelda :)
Thursday 19 May 2011
Ehk kunagi veel kohtume, Austraalia!
Ja ongi labi! Jah, koduni on jaanud veel 2 nadalat, aga need veedan ma Malaysias.
19. oktoober oleks olnud nagu eile, aga ei, sellest on moodas juba 8 kuud. Uskumatu, kui v6imas kiirus on ajal. Aga mis ma siis oskan oelda... see aeg oli meeletult lahe. Ma 6ppisin siin palju uut. Ennek6ike muidugi palju Austraaliat puudutavat, aga sain nii m6ndagi ka enda kohta paremini teada ning nagin ara ikka oiii kui palju erinevaid inimtuupe. Aga jah, see siin oldud aeg oli ulivinge, seikluste- ja kogemusterohke ning mulle jaavad ilusad malestused. Mis Austraaliat ennast puudutab, siis see maa on t6esti kaunis, rikas, meeletult meeletult suur, mitmekesise loodusega, multikultuurne. Aga minu jaoks mitte midagi sellist, et ohhh, ma tahakski siia jaada. Eesti on ja jaab k6ige imelisemaks!
Turistina aga tahaks kull Austraaliat ka tulevikus kulastada. Siin on nii palju, mida avastada, aga selleks peab t6esti ka rahakotti olema, sest Austraalia on vaga kallis maa. Seet6ttu ongi see aastane reisi-toota viisa k6ige parem, sest sul on v6imalus vajaminev raha ka siin teenida. No ja olgem ausad, kuna Austraalia on t6esti meeletult meeletult suur ning vajab sellega veidikene p6hjalikumaks tutvumiseks ikka hulga aega, siis ega 2-nadalasele puhkusele siia ju ei tulegi. 6igemini sellel ei ole lihtsalt m6tet. Vahemalt mina leian niimoodi.
Aga jah...kuidagi naljakas on olla praegu. Olen Perthi lennujaamas. Vaatan seda kohta lennujaama ees, kus me esimesena seisma jaime, kui majast 6ue ruttasime ja Austraaliat esimest korda tervitasime. Tookord paistis paike ja 6ues oli soe, tana aga sajab korralikult vihma. Nojah, sugis ju. Kuigi siin on ikka veel veidikene soojem, kui oli nt Sydney's v6i Melbourne'is.
Aga mis muud Austraaliale oelda, kui et tanan meeldiva kohtlemise eest ning k6ik see, mida ma nagin ja kogesin oli t6esti enamjaolt suureparane ning mulle jaavad vaga ilusad ja head malestused! Koht, mida tasub ja vb lausa peab iga reisimist armastav inimene kulastama!
Jargmine peatus: Kuala Lumpur!
19. oktoober oleks olnud nagu eile, aga ei, sellest on moodas juba 8 kuud. Uskumatu, kui v6imas kiirus on ajal. Aga mis ma siis oskan oelda... see aeg oli meeletult lahe. Ma 6ppisin siin palju uut. Ennek6ike muidugi palju Austraaliat puudutavat, aga sain nii m6ndagi ka enda kohta paremini teada ning nagin ara ikka oiii kui palju erinevaid inimtuupe. Aga jah, see siin oldud aeg oli ulivinge, seikluste- ja kogemusterohke ning mulle jaavad ilusad malestused. Mis Austraaliat ennast puudutab, siis see maa on t6esti kaunis, rikas, meeletult meeletult suur, mitmekesise loodusega, multikultuurne. Aga minu jaoks mitte midagi sellist, et ohhh, ma tahakski siia jaada. Eesti on ja jaab k6ige imelisemaks!
Turistina aga tahaks kull Austraaliat ka tulevikus kulastada. Siin on nii palju, mida avastada, aga selleks peab t6esti ka rahakotti olema, sest Austraalia on vaga kallis maa. Seet6ttu ongi see aastane reisi-toota viisa k6ige parem, sest sul on v6imalus vajaminev raha ka siin teenida. No ja olgem ausad, kuna Austraalia on t6esti meeletult meeletult suur ning vajab sellega veidikene p6hjalikumaks tutvumiseks ikka hulga aega, siis ega 2-nadalasele puhkusele siia ju ei tulegi. 6igemini sellel ei ole lihtsalt m6tet. Vahemalt mina leian niimoodi.
Aga jah...kuidagi naljakas on olla praegu. Olen Perthi lennujaamas. Vaatan seda kohta lennujaama ees, kus me esimesena seisma jaime, kui majast 6ue ruttasime ja Austraaliat esimest korda tervitasime. Tookord paistis paike ja 6ues oli soe, tana aga sajab korralikult vihma. Nojah, sugis ju. Kuigi siin on ikka veel veidikene soojem, kui oli nt Sydney's v6i Melbourne'is.
Aga mis muud Austraaliale oelda, kui et tanan meeldiva kohtlemise eest ning k6ik see, mida ma nagin ja kogesin oli t6esti enamjaolt suureparane ning mulle jaavad vaga ilusad ja head malestused! Koht, mida tasub ja vb lausa peab iga reisimist armastav inimene kulastama!
Jargmine peatus: Kuala Lumpur!
Saturday 14 May 2011
6 päeva pärast hüvastijätt Austraaliaga
Ma jõuan kodumaa pinnale endiselt 4.juunil, aga Austraaliast lahkun 21.mail. Otsustasin enne koju tulekut viimased 2 nädalat Malaysias veeta. Põhjus selleks vägagi lihtne: seal on üle 30 kraadi sooja samas kui Austraalias on talv kohe kohe kohal ning juba praegu enam temperatuur üle 20 soojakraadi ei tõuse. Malaysias kestab küll veel miski vihmaperiood ning päikest ei pruugi ma saada, aga vähemalt on soe, lausa palav :) No ja muidugi näeb üle hulga aja Austraaliast ka midagi erinevat, mistõttu ma loodan, et tänu mõnusale avastamisrõõmule Malaysias lähevad ka need viimased 2 nädalat kiiremini, ei veni :) Lõpp-kokkuvõttes on siis aga tänase seisuga jäänud ei rohkem ega vähem kui 3 nädalat :) Hurraaa!!!
Läheb mul siin muidu kenasti. Ikka rõõmsalt Sydney's. Siin on väga ilus ning tore, aga nagu paljudele teistele backpackeritele, nii ka minule meeldib Melbourne siiski rohkem. Melbourne oli vähemalt minu jaoks sõbralikum, omapärasem, armsam ja huvitavam. Austraalias on muidugi nende linnade vahel pidev rebimine ka ning üks ei salli üht ja teine teist. Melbourne'is olin ma ajal, mil seal toimus rahvusvaheline komöödiafestival ning üks etendustest puudutas ka Sydney ja Melbourne'i teemat, kus neid kahte kujutleti abielupaarina, kes algul olid sügavalt armunud, aga mida aeg edasi, seda hullemaks nende suhe läks, sest mõlemad tahtsid teineteisest mingil põhjusel kõiges paremad olla. No ja muidugi viiski see kõik suure tülini ja teineteist ei sallita tänase päevani :) Et nii siis pidi Sydney ja Melbourne'iga olema. Eks see on see kahe suure populaarse suurlinna asi :)
Njah, muidu aga kalpsan siin Sydney's veel ringi 4 päeva, neljapäeva varahommikul lendan Perthi, näen seal veel Nastjat, ning laupäeva varahommikul Kuala Lumpurisse, Malaysiasse. Päris uskumatu mõelda sellele. Et siis nii kiiresti läkski see aeg, jah!? Kurvaks aga loomulikult see ei tee, sest Eestis on ikka kõige parem ning koju on ülihea jõuda!
Järgmine postitus kohe kindlasti laupäeva varahommikul, mil on mu viimased tunnid Austraalias!
Lisaksin siia lõppu mõned pildikesed ühelt ürituselt :) Sydney's toimus eelmine nädal praegu kinos jooksva Hollywood'i filmi "Vesi elevantidele" esmaesitlus, kus olid siis kohal ka peanäitlejad Robert Pattinson ja Reese Witherspoon. Niiet, nüüd siis punase vaiba glamuur ka nähtud :) Hehhheeee (Muideks, film ise tundub ka VÄGA hea. Ei ole veel täispikkuses näinud, aga teen seda Eestis kindlasti).
Läheb mul siin muidu kenasti. Ikka rõõmsalt Sydney's. Siin on väga ilus ning tore, aga nagu paljudele teistele backpackeritele, nii ka minule meeldib Melbourne siiski rohkem. Melbourne oli vähemalt minu jaoks sõbralikum, omapärasem, armsam ja huvitavam. Austraalias on muidugi nende linnade vahel pidev rebimine ka ning üks ei salli üht ja teine teist. Melbourne'is olin ma ajal, mil seal toimus rahvusvaheline komöödiafestival ning üks etendustest puudutas ka Sydney ja Melbourne'i teemat, kus neid kahte kujutleti abielupaarina, kes algul olid sügavalt armunud, aga mida aeg edasi, seda hullemaks nende suhe läks, sest mõlemad tahtsid teineteisest mingil põhjusel kõiges paremad olla. No ja muidugi viiski see kõik suure tülini ja teineteist ei sallita tänase päevani :) Et nii siis pidi Sydney ja Melbourne'iga olema. Eks see on see kahe suure populaarse suurlinna asi :)
Njah, muidu aga kalpsan siin Sydney's veel ringi 4 päeva, neljapäeva varahommikul lendan Perthi, näen seal veel Nastjat, ning laupäeva varahommikul Kuala Lumpurisse, Malaysiasse. Päris uskumatu mõelda sellele. Et siis nii kiiresti läkski see aeg, jah!? Kurvaks aga loomulikult see ei tee, sest Eestis on ikka kõige parem ning koju on ülihea jõuda!
Järgmine postitus kohe kindlasti laupäeva varahommikul, mil on mu viimased tunnid Austraalias!
Lisaksin siia lõppu mõned pildikesed ühelt ürituselt :) Sydney's toimus eelmine nädal praegu kinos jooksva Hollywood'i filmi "Vesi elevantidele" esmaesitlus, kus olid siis kohal ka peanäitlejad Robert Pattinson ja Reese Witherspoon. Niiet, nüüd siis punase vaiba glamuur ka nähtud :) Hehhheeee (Muideks, film ise tundub ka VÄGA hea. Ei ole veel täispikkuses näinud, aga teen seda Eestis kindlasti).
Sunday 8 May 2011
Võrratu Sydney
Tere, kallikesed! Lõpuks nüüd midagi ka minust Sydney's :) No ja mis ma oskan öelda... Sydney on võimas, imekaunis, elav... lihtsalt fantastiline linn! Ma olen nende kahe päeva jooksul jõudnud tutvuda kesklinnaga ja veidikene selle ümbrusega. Kõige rohkem on senimaani avaldanud muljet ooperimaja ümbrus, pargid, erinevad promenaadid, The Rocks, Harbour Bridge ning teispool silda asuv promenaad ja kogu see elurajoon seal. Imekaunis lihtsalt. Ka ilm on siin suurepärane. Päike sirab ning õues on mõnusalt soe. Niiet jah, esimene nädalavahetus Sydney's on möödunud rohkem kui ootuspäraselt :) Nüüd aga ootan järgmist nädalat, et saaks külastada muuseume jm taolisi kohti, kuna nädalavahetustel on teadupärast kõik palju rahvarohkem.
Kui millegi üle juba üldse nuriseda saaks, siis vb hakkab silma see, et nt võrreldes Melbourne'ga ei ole Sydney enam niivõrd turistisõbralik linn. Mõtlen ennekõike siis seda, et siin ei leia tänavatel taolisi suuri linnakaarte, kus on ära märgitud tähtsamad vaatamisväärsused. Neid on, aga vähe ning nad ei torka väga silma. Ka ei ole just palju viitasid, mis näitaksid, kuhu poole miski vaatamisväärsus jääb ning kui pikk maa sinna on, ei ole tänavatel näha reklaame turistidele mõeldud tasuta tuuribussidest, olgugi, et täna nägin esimest korda ühte sellist sõitmas, niiet olemas ikka on. Niiet kui Melbourne's ei pidanud pärast esimest päeva tõesti oma kaarti kaasas kandma, siis siin enam nii ei saa. Aga ega siin ei saaks vist igal juhul, kuna Sydney on ikkagi niiii palju suurem ja ka kesklinnas liiklemine on keerulisem.
Eriti meeldiv on see, et ka Sydney on väga roheline linn ning erinevaid imekauneid parke on linnas mitmeid ja mitmeid. Kuna ilmad on siin hetkel suurepärased, siis pargid on sealset ilu nautivaid inimesi täis. Täna oli eriti meeldiv kõndida ranniku ääres asuvas Kuninglikus botaanikaaias, kuna pered olid oma kallid emad viinud parki pikniku pidama. Niii hea vaatepilt oli ning soovisin, et saaks sama teha.
Aga mis muud, kui et olge tublid edasi, nautige kevadet ning kuna täna on 8. mai, siis ka minu poolt kõikidele emadele HEAD EMADEPÄEVA!!! Kahju, et ma oma ema täna kas või kallistada ei saa, aga teen selle kõik juba väga varsti heaks :)
Wednesday 4 May 2011
Järgmine peatus: Sydney!
Täna, kolmapäeval, on minu viimane öö Melbourne'is. Homme õhtul hüppan bussile, et võtta ette 12 tunnine reis Sydney'sse. Bussiga lähen seetõttu, et on kõvasti odavam kui lennukiga ning kuna mul on veel igasugu kola ka üsnagi palju, niiet lennukiga minnes läheks ka mu pagas veel palju rohkem maksma. Enne Eestisse tulekut saab palju palju asju ära visatud, kuna on asju, mida pole lihtsalt mõtet sinna vedada, niiet siis saab kõik ühte kohvrisse ära mahutatud ning loodetavasti ei ole kaal üle 20 kg. Sinna on aga veel aega ning praegu on siiski tähtis see, et reede hommikul olen juba Sydney's :) Olen väga põnevil ning usun, et need 13 päeva, mis ma seal linnaga tutvun, saavad olema superluksid :)
Niiet mis siis ikka, naudin oma viimast õhtut Melbourne'is ning järgmine postitus väga suure tõenäosusega juba Sydney'st :)
Niiet mis siis ikka, naudin oma viimast õhtut Melbourne'is ning järgmine postitus väga suure tõenäosusega juba Sydney'st :)
Sunday 1 May 2011
Nägin kuulsust ja lähen Sydney'sse
Hehhee. Kõndisin laupäeval niisama linnas ringi, kuni jõudsin Melbourne'i suurima kaubanduskeskuse Myer peaukseni. Või õigemini selle lähedusse, sest fotograafid, telemehed, ajakirjanikud ja digikatega klõpsivad inimesed olid ukseesise ummistanud. Mõtlesin, et eks keegi kohalik staar. Jäin siis pingi peale istuma, kuni inimesed hakkasidki laiali minema. Mina aga otsustasin, et lähen külastan seda kaubanduskeskust. Sisse minnes võis kohe märgata maailmakuulsa USA lauljatari Katy Perry omanimelise parfüümi reklaamplakateid ja mitmeid parfüümi ennast müüvaid tüdrukuid. Loomulikult arvasingi kohe, et Katy Perry ise majas. Jõuan viiendale korrusele, näen kümneid ja kümneid turvamehi, kaameramehi ja hullunud fänne ning põhjus sellele oligi loomulikult see, et Katy Perry oli seal kõndimas, et suunduda pressiruumi. No ja loomulikult kui avaneb võimalus taolist kuulsust näha ja pildistada, siis miks mitte seda ka teha :D No ja seda ma tegingi :D Ja sain kohe päris lähedale :D 2 klõpsu moblaga. Hehhhee, ikka päris naljakas oli olla tema õnnest pakitsevate fännide keskel. Kohe tuli meelde see, kuidas ise sai oldud veel mõned aastad tagasi kellegi tulihingeline fänn, mil püüdsid teha kõik, et autogrammi saada või mõni pildike koos teha... ohh jaaa :)
Palju põnevam saab olema aga minu neljapäevane tervitus Sydney'le. Jõuan nüüd lõpuks siis sinna :) Ootan juba väga väga väga. Hosteli sain taaskord kesklinna ning üllatuslikult mõnuga odavama, kui ükskõik millise Melbourne'i hosteli, mis mul senimaani olnud. Hea, et selle otsa sattusin. Sydney's olen aga 15 päeva, siis lendan tagasi Perthi, kus jääb juba olla vaid nädal ja 6 päeva :) Perthist Kuala Lumpurisse, kus otsustasin ka siiski öö veeta, et selle linnaga veidikene tutvust teha. Vaevalt, et ma Malaysiasse enam nii pea satun, niiet vaatan siis päevakese kas või selles linnas ringi. Kualast edasi London ja siis juba TALLINN :) Mis ma oskan öelda, aeg on lennanud. Ikka meeletu tempoga. Aga ma ei kurda, sest koju tahaks ju ikka :) Niiiettt...kui nüüd oli küllaltki pikk vahe, et ma oleksin midagi siia kirjutanud, siis Sydney annab tõenäoliselt jälle ainest selleks, et neid peaaegu et viimaseid muljeid jagada :) Olge senimaani tublid ning loomulikult kaunist 1. maid!
Palju põnevam saab olema aga minu neljapäevane tervitus Sydney'le. Jõuan nüüd lõpuks siis sinna :) Ootan juba väga väga väga. Hosteli sain taaskord kesklinna ning üllatuslikult mõnuga odavama, kui ükskõik millise Melbourne'i hosteli, mis mul senimaani olnud. Hea, et selle otsa sattusin. Sydney's olen aga 15 päeva, siis lendan tagasi Perthi, kus jääb juba olla vaid nädal ja 6 päeva :) Perthist Kuala Lumpurisse, kus otsustasin ka siiski öö veeta, et selle linnaga veidikene tutvust teha. Vaevalt, et ma Malaysiasse enam nii pea satun, niiet vaatan siis päevakese kas või selles linnas ringi. Kualast edasi London ja siis juba TALLINN :) Mis ma oskan öelda, aeg on lennanud. Ikka meeletu tempoga. Aga ma ei kurda, sest koju tahaks ju ikka :) Niiiettt...kui nüüd oli küllaltki pikk vahe, et ma oleksin midagi siia kirjutanud, siis Sydney annab tõenäoliselt jälle ainest selleks, et neid peaaegu et viimaseid muljeid jagada :) Olge senimaani tublid ning loomulikult kaunist 1. maid!
Wednesday 20 April 2011
6 nädalat veel...
...ja siis olen kodus :) See aeg läheb kiiresti, niiet ma üritan viimast võtta. Ütlen ausalt, hetkel naudin lihtsalt Melbourne'i edasi. Mulle lihtsalt meeldib siin.
Mul oli kindel plaan mai alguses miski tööots kuskil farmis teha, aaaaga, see mõte juba ammu ununenud ning nüüd jagan need viimased nädalad Melbourne'i, Sydney ja Perth'i vahel :) Olen veel u 2-3 nädalat melbournlane, ma tõesti naudin seda linna, siis lähen u pooleteiseks nädalaks Sydney'sse (mitte mingil juhul kauemaks, sest vot see on juba tõsiselt kallis linn) ning siis põrutan tagasi läände, Perthi, kus saab mõned päevad oldud ning loodetavasti veel Nastjaga kokku saadud ning siis juba Perthis lennukile, et hakata läbi Kuala-Lumpuri ja Londoni koju põrutama. Vot sellised on lood. Mu viimased nädalad mööduvad suurlinnades. Ei tundu vb põnev, aga tegemist on suurepäraste linnadega:) Täna ma küll tundsin esimest korda kohe tõsiselt, et ma olen väsinud ja ma tahan vaikust, mitte sellist sagimist, ruttamist ja lärmakust. Aga siis jälle mõtled, et mu möödunud kuud kaunis ja vaikses Donnybrookis ning lõõgastumine erinevates imekaunites randades ning muidugi ka meie autoretked kõrbes jm vägevates kohtades korvab selle kõik ning MUIDUGI, et 6 nädala pärast saan ma koju. Ma tõesti ootan seda. VÄGA. Niiet jah, naudin suurlinna- ja seltskonnaelu ning tunnen end rõõmsa ja õnnelikuna :)Mul on kõigele lisaks veel toredad toakaaslased, kellega mõnus juttu puhuda, niiet, mulle sobib :)
Mu viimased nädalad Melbourne'i, Sydney ja Perth'i vahel ei tähenda ju iseenesest mõistetavalt seda, et avastamisrõõmu enam olema ei saa. Melbourne'is näen iga päev midagi uut. Sydney saab täiesti uus asi olema ning viimane nädal Perthis on lihtsalt hüvastijätt selle armsa linnaga, mis meid esimesena Austraaliasse jõudes vastu võttis :)
Sedapsi. Eilse ja tänase jooksul sai kirjutatud ühe eesti poisiga, kellega vana-aastaõhtul Perthis tutvusime. Tema saabub koju mais ning teab veel 6 inimest, kes samal ajal koju tagasi kimavad. Juunis, siis mil minagi tagasi tulen, olevat veel suur hulk noori sama tegemas. Tore teada :)
Aga ok, hilisõhtu käes, aeg hakata end põhku keerama. Vaatan veel ühe episoodi sarjast "Sõbrad" ära ning nii ongi. Jah, ma avastasin enda jaoks "Sõbrad". Ma ei saa kindlasti öelda 'taasavastasin', sest siis, kui ta meie teleekraanidel jooksis, olin ma ikkagi liiga väike ning ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu. Nüüd aga sattusin mingeid klippe nägema ning kuna Kudrow ja Aniston on mulle alati meeldinud, sattusingi "Sõprade" lainele. See sari ei aegu vist tõesti mitte kunagi. Lihtsalt nauditav!
Olge tublid, nautige seda imekaunist aastaaega, mis Eestis praegu on ning mis kõige tähtsam...jääge moodsaks!
Mul oli kindel plaan mai alguses miski tööots kuskil farmis teha, aaaaga, see mõte juba ammu ununenud ning nüüd jagan need viimased nädalad Melbourne'i, Sydney ja Perth'i vahel :) Olen veel u 2-3 nädalat melbournlane, ma tõesti naudin seda linna, siis lähen u pooleteiseks nädalaks Sydney'sse (mitte mingil juhul kauemaks, sest vot see on juba tõsiselt kallis linn) ning siis põrutan tagasi läände, Perthi, kus saab mõned päevad oldud ning loodetavasti veel Nastjaga kokku saadud ning siis juba Perthis lennukile, et hakata läbi Kuala-Lumpuri ja Londoni koju põrutama. Vot sellised on lood. Mu viimased nädalad mööduvad suurlinnades. Ei tundu vb põnev, aga tegemist on suurepäraste linnadega:) Täna ma küll tundsin esimest korda kohe tõsiselt, et ma olen väsinud ja ma tahan vaikust, mitte sellist sagimist, ruttamist ja lärmakust. Aga siis jälle mõtled, et mu möödunud kuud kaunis ja vaikses Donnybrookis ning lõõgastumine erinevates imekaunites randades ning muidugi ka meie autoretked kõrbes jm vägevates kohtades korvab selle kõik ning MUIDUGI, et 6 nädala pärast saan ma koju. Ma tõesti ootan seda. VÄGA. Niiet jah, naudin suurlinna- ja seltskonnaelu ning tunnen end rõõmsa ja õnnelikuna :)Mul on kõigele lisaks veel toredad toakaaslased, kellega mõnus juttu puhuda, niiet, mulle sobib :)
Mu viimased nädalad Melbourne'i, Sydney ja Perth'i vahel ei tähenda ju iseenesest mõistetavalt seda, et avastamisrõõmu enam olema ei saa. Melbourne'is näen iga päev midagi uut. Sydney saab täiesti uus asi olema ning viimane nädal Perthis on lihtsalt hüvastijätt selle armsa linnaga, mis meid esimesena Austraaliasse jõudes vastu võttis :)
Sedapsi. Eilse ja tänase jooksul sai kirjutatud ühe eesti poisiga, kellega vana-aastaõhtul Perthis tutvusime. Tema saabub koju mais ning teab veel 6 inimest, kes samal ajal koju tagasi kimavad. Juunis, siis mil minagi tagasi tulen, olevat veel suur hulk noori sama tegemas. Tore teada :)
Aga ok, hilisõhtu käes, aeg hakata end põhku keerama. Vaatan veel ühe episoodi sarjast "Sõbrad" ära ning nii ongi. Jah, ma avastasin enda jaoks "Sõbrad". Ma ei saa kindlasti öelda 'taasavastasin', sest siis, kui ta meie teleekraanidel jooksis, olin ma ikkagi liiga väike ning ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu. Nüüd aga sattusin mingeid klippe nägema ning kuna Kudrow ja Aniston on mulle alati meeldinud, sattusingi "Sõprade" lainele. See sari ei aegu vist tõesti mitte kunagi. Lihtsalt nauditav!
Olge tublid, nautige seda imekaunist aastaaega, mis Eestis praegu on ning mis kõige tähtsam...jääge moodsaks!
Wednesday 13 April 2011
Great Ocean Road tuur
Heipa! Käisin kolmapäeval Great Ocean Road tuuril ära. Sai broneeritud u nädal aega tagasi ning eile varahommikul asusimegi u 20 liikmelise grupiga teele. Melbourne'ist on Great Ocean Road'i alguspunktini u 150 km. Great Ocean Road ise on 243 km pikk, mis jookseb siis loomulikult mööda rannikuäärt. See tähendab, et maastik on mägine ja tee on kitsas ja looklev ning kõik, mida läbi bussiakna näha saab, on hingemattev. Pikemad peatused on u 5 punktis. Aga ok, nüüd tuurist ise :)
Great Ocean Road on ehitatud aastatel 1919 ja 1932 kodumaale tagasipöördunud sõdurite poolt ja on tänase seisuga maailma suurim mälestusmärk Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestuseks. Tee algab sellises linnas nagu Torquay, mis on Austraalia surfipealinn. Selles linnas on toimunud maailmas kõige rohkem surfivõistlusi ning igal aastal toimuvad seal ka kõige tuntumad surfarite võistlused Quicksilver ja RipCurl. Viimane nendest toimub juba järgmine nädalavahetus ning meil oli au näha ettevalmistusi selleks võistluseks. Rand, kus see kõik aset leiab, kannab nime Bell beach ning seal oli meie esimene peatuspaik. Surfareid seal muidugi iga päev sadu ja sadu, niiet ookean oli kui sipelgameri.
Järgmine peatus oli minu mäletamistmööda ühes imeilusas linnakeses, kus melbournlased suvitamas käivad. Seal isegi ujuti eile, niiet vesi ei saa siis vist väga külm veel olla. Siiski siin ju sügis ja ilmad on küllaltki kehvad. Külm ei ole, aga sajab pidevalt. Nii, mis edasi. Suundusime tee ääres olevate eukalüptipuude juurde, kus on kõige suurem tõenäosus koaalasid näha, sest nad ju toituvad selle puu lehtedest. Koaalad muidu magavad 20 tundi ööpäevas. Seda seetõttu, et eukalüptilehtedest ei saa nad piisavalt proteiine, mistõttu ei ole neil ka piisavalt energiat ning siis nad ongi pidevalt väsinud ja magavad palju. Me pidime pöidlaid hoidma, et kas või üks oleks ärkvel ja meil oleks võimalus seda loomakest näha. Pilti näete? Rohkem kommentaare pole vist vaja (heheeee).
Koaalaga tutvus tehtud, läksime Otway vihmametsa. Tee jookseb läbi paljudest imekaunitest lobsakatest metsadest, sest siiski niiske rannikuäärne ala ju. Otway on siis aga vihmamets. Ma polnud kunagi varem vihmametsas käinud, niiet see, mis ma seal nägin, oli ikka muljetavaldav. Loodus on võimas, lihtsalt võimas.
Jõudis kätte päeva tippsündmus- maailmakuulsad 12 apostlit. Väga kihvt oli neid oma silmaga näha. Imetlesime, imetlesime, imetlesime :) 12 apostlit on tänaseks siis 8-st kaljurahnust koosnev kogu. Mässav ookean teeb ajaga oma töö. Viimati kukkus üks apostlitest kokku 2005. aastal.
Pärast apostleid peatusime Loch Ard George juures. See siis ehe näide erosiooni protsessist. Väga väga ilus oli seal taaskord.
Viimane peatuspunkt oli London Arch'i juures. Kuni 1990 aastani kandis ta nime London Bridge, kuna nägi välja nagu Londonis asuv London Bridge :) 15 jaanuar 1990 kukkus osa sellest aga kokku. Kokkuvarisemise ajal kõndisid sellel 2 turisti, kes õnneks ei olnud kokkuvariseval osal. Nad päästeti helikopteriga. Kahjuks ei saa ma sellest endatehtud pilte näidata, kuna seal sai klõpsitud selle kurikuulsa ookeanisse kukkunud digikaga, millel on nüüdseks aga nupud täielikult lakanud töötamast ning ta ei allu mulle, et pilte arvutisse tõmmata. Klõpsisin seal sellega, kuna õigel digikal sai aku tühjaks. Aga see selleks, netis pilte London Arch'ist küll ja küll :)
Vot selline tuur oli mul siis eile :) Ega kui Great Ocean Road'il ära ei käi, võib öelda, et sa polegi Austraalia Victoria osariigis käinud. See ju siiski kõige kuulsam ja huvitavam vaatamisväärsus siin. Niiet jah, ÜLIVINGE OLI!!!
Täna ma puhkan. Eks tõttan niisama linnas ringi ning võtan vabalt. Ootan juba nädalavahetust, sest siis lihtsalt on Melbsis kõige mõnusam :) Ahjaa, teisipäeval käisin ära siis siinses IMAX kinos. Melbourne'i IMAX kinos on maailmas suuruselt 3. kinoekraan. Suurim on Sydney's, niiet sinna veel jõuab :) (mõõtmed on sellised: 35.73 × 29.42 m; rohkem kui 1,015 m2) IMAX näitabki seega vaid suureformaadilisi filme. No ekraan OLI SUUR, tõesti. Pööra pead siia ja sinna, edasi ja tagasi, et näha kõike, mis ekraanil toimub. Näitab siinne IMAX 3D dokumentaal ja selliseid veidikene teistsuguseid põnevusfilme. Mina vaatasin 3D dokumentaali muumiatest.
Ega midagi, olge tublid ning tundke rõõmu kevadest!!! Varsti ongi suvi käes ja lõbu laialt. Jääge moodsaks ning tänase seisuga näeme 7 nädala pärast!!!
Saturday 9 April 2011
Melbourne museum...oli alles elamus!
Tere, kallikesed! Minul on läinud väga kenasti. Ilmad olid suurepärased ja iga päev sai ikka uusi ja uusi kohti linnas avastatud. Kahjuks eilsest läks jälle jahedamaks ning sajab vihma. Seetõttu ongi aega tulla ja jagada oma muljeid. Muidu aga tõusen ju hommikuti küllaltki vara ning kohe linna minema. Jõuan õhtul millalgi tagasi ning siis vaatan vaid uudised ja (muidugi) Facebook'i üle ning nii ta ongi, tuttu ära.
Kirjutan veidikene aga ainult oma eilsest ehk siis laupäevasest Melbourne'i muuseumi külastusest, sest see oli midagi vapustavat. Kindlasti MUST SEE koht kõigile, kes peaksid kunagi Melbourne'i külastama. Tegelikult on aga nii, et mul on väga raske seda kõike nähtut ja kogetud kirjeldada. See on lihtsalt nii suur ja nii mitmekesiste väljapanekutega muuseum, et raske on ülevaadet anda. Seal saad asju vaadata, katsuda, nuusutada jms. Teadusosakond on alati vist üks põnevamaid, aga mulle meeldis vist siiski kõige rohkem disain. Eriti huvitav oli saada ülevaadet surfilaudade disainimise ja nende valmistamise protsessist :) Kahjuks oli selles osakonnas pildistamine keelatud, aga mõned üksikud klõpsud jõudis ikka teha :) Ma seda rohkem teiste eeskujul tegin :D Muidu aga sai vaadatud ja õpitud palju uut loomade, lindude, putukate, liblikate, puude, inimeste, kunstide, Melbourne'i ajaloo jpm kohta. Kõik on seal lihtsalt niivõrd hästi ja põnevalt külastajatele ette kantud, et nauding on seal ringi käia. Tuleb ise näha! Tegin ainult mõned üksikud pildid, sest muuseum on küll koht, kus pildistamisele väga aega ei tahaks raisata. Kuigi jah, seal oleks palju, mida jäädvustada :) Muuseumi pood oli ka fantastiline. Tõeliselt ilus!
Melbourne'ist lahkun praeguste plaanide järgi reedel. Lähen esialgu sellisesse linnakesse nagu Mildura. Tegelikult vist üsnagi suur linn. Asub ta Melbourne'ist u 550 km põhja pool. Jääb aga ikka veel Victoria osariigi sisse. Vaatan, ehk teeb mingi 3 nädalase tööotsa, kui näkkab muidugi, ja siis Sydney'sse ning siis juba koju :) Ma väga loodan, et enne kojutulekut läheb siis kõik plaanipäraselt. Hoidke siis mulle pöidlaid, eks. Seda on vaja :)
Vaatan praegu, et vihma ei saja hetkel. Jõuan ehk kuivana poodi ja tagasi...? Loodame :) Kui homme ilm alt ei vea, külastan kuninglikke botaanikaaedu. Seniks aga järgmise korrani :) (Kirjutan siis juba pikemalt. Botaanikaaiast ja Queen Victoria Marketist :))
Kirjutan veidikene aga ainult oma eilsest ehk siis laupäevasest Melbourne'i muuseumi külastusest, sest see oli midagi vapustavat. Kindlasti MUST SEE koht kõigile, kes peaksid kunagi Melbourne'i külastama. Tegelikult on aga nii, et mul on väga raske seda kõike nähtut ja kogetud kirjeldada. See on lihtsalt nii suur ja nii mitmekesiste väljapanekutega muuseum, et raske on ülevaadet anda. Seal saad asju vaadata, katsuda, nuusutada jms. Teadusosakond on alati vist üks põnevamaid, aga mulle meeldis vist siiski kõige rohkem disain. Eriti huvitav oli saada ülevaadet surfilaudade disainimise ja nende valmistamise protsessist :) Kahjuks oli selles osakonnas pildistamine keelatud, aga mõned üksikud klõpsud jõudis ikka teha :) Ma seda rohkem teiste eeskujul tegin :D Muidu aga sai vaadatud ja õpitud palju uut loomade, lindude, putukate, liblikate, puude, inimeste, kunstide, Melbourne'i ajaloo jpm kohta. Kõik on seal lihtsalt niivõrd hästi ja põnevalt külastajatele ette kantud, et nauding on seal ringi käia. Tuleb ise näha! Tegin ainult mõned üksikud pildid, sest muuseum on küll koht, kus pildistamisele väga aega ei tahaks raisata. Kuigi jah, seal oleks palju, mida jäädvustada :) Muuseumi pood oli ka fantastiline. Tõeliselt ilus!
Melbourne'ist lahkun praeguste plaanide järgi reedel. Lähen esialgu sellisesse linnakesse nagu Mildura. Tegelikult vist üsnagi suur linn. Asub ta Melbourne'ist u 550 km põhja pool. Jääb aga ikka veel Victoria osariigi sisse. Vaatan, ehk teeb mingi 3 nädalase tööotsa, kui näkkab muidugi, ja siis Sydney'sse ning siis juba koju :) Ma väga loodan, et enne kojutulekut läheb siis kõik plaanipäraselt. Hoidke siis mulle pöidlaid, eks. Seda on vaja :)
Vaatan praegu, et vihma ei saja hetkel. Jõuan ehk kuivana poodi ja tagasi...? Loodame :) Kui homme ilm alt ei vea, külastan kuninglikke botaanikaaedu. Seniks aga järgmise korrani :) (Kirjutan siis juba pikemalt. Botaanikaaiast ja Queen Victoria Marketist :))
Subscribe to:
Posts (Atom)