Ja käes ta ongi, see 2011...loodame, et see numbririda toob palju õnne, rõõmu, edu ja unistuste täitumisi. Seda me ju kõik soovimegi igalt uuelt aastalt.
Jälgisin neti vahendusel, kuidas aastavahetus ka Eestis kulges. Siiski juba 2 olulist asja tõi ju 2011 endaga kaasa: Tallinnal on kultuuripealinna staatus ning kõikide eestlaste rahakotis koliseb ja krõbiseb nüüd EURO. Niiet mul on tagasi tulla vägagi põnev :) Keegi juba ütles mulle, et pean alles siis hakkama suure hulga müntide ja sentidega harjuma, aga minu õnneks on Aussis ka rohkem seda kolisevat kui krõbisevat, niiet sellega enam probleeme pole :)
Nüüd aga ikka meie aastavahetuse juurde :D Nagu juba teate, võtsime Nastjaga selle vastu Perthis. Perthi sõitsime reede varahommikul (Martin oli nii hea ja viskas meid ära), et jõuaks ikka mingi hosteli leida, teha rongide ja busside sõiduplaanid endale selgeks ning et jõuaks sisseoste teha :) NO KÜLL OLI HEA ÜLE KAHE KUU JÄLLE PERTHIS, SUURLINNAS OLLA!!! Me tundsime, nagu oleks tagasi tsivilisatsiooni jõudnud :D Me armastame Donnybrook'i ja siinset ümbrust ja siinse kandi randasid, aga no tõesti... :) Ühesõnaga, lasime end rongiterminali juures maha panna ning läksime kohe uurima, mis kell ja kust saame laupäeval tagasi koju. Meie kahjuks sõitis 1.jaanuaril Donnybrook'i poole ainult üks rong ja see ka VARAHOMMIKUL. Aga no mis teha, tuli piletid ära osta. Rong sõitis välja Bunbury'ni, sealt edasi tuli juba bussile hüpata. Nii, selle asjaga sai korda. Läksime edasi südalinnas asuvasse hostelisse, millest ma juba teadsin. Küsisime, kas saab üheks ööks kahele kohad ning selgus, et pole probleemi. Meile oli see vägagi positiivne üllatus, et aastavahetusel on kuskil ka vabu kohti. Hostel oli mõnus- Globe Backpackers ehk siis taaskord seljakotiränduritele. Saime oma asjad tuppa ära pandud ning minna veidikene hosteliga tutvuma, kui juba tulid vastu kaks eesti poissi. Oi oi, tõesti, milline üllatus. Tegime siis Kaido ja Mihkliga muidugi tutvust ning panime paika, mis kell ja kuhu õhtul lähme. Niiet seltskond õhtuks hakkas vaikselt juba tekkima. Tore :) Suundusime Nastjaga siis linna kolama. Niiiiiiii mõnus oli. Perthi kesklinn on meile läbi ja lõhki selge, niiet liikusime vabalt sinna, kuhu soovisime minna. Ning oi oi, milline üllatus, kingapoes kohtasime ühte eesti tüdrukut. Njah, aga tegelikult ka, tegemist EI OLE Austraaliaga, me oleme Estraalias... Nii, kolamised linnas tehtud (ostsin muideks uue digika LÕPUKS ära), suundusime tagasi hostelisse. Seal oli õnneks hea jahe. Temperatuuridest ei tasu hetkel rääkidagi. Täna, laupäeval, oli 45 KRAADI. Kolmapäeval pidi eriti hulluks minema. Aga jah, hostelis pikutasime veidikene ja ega pidimegi hakkama ennast vaikselt valmis panema, sest õhtu oli juba peaaegu käes. Oma istumist alustasimegi hosteli sisehoovis, kus Kaido ja Mihkel tutvustasid meid oma rootsi sõpradele, kes olid väga väga toredad ja kihvtid. Nad palusid, lausa käskisid meil, eestlastel, omavahel mõne hetke eesti keeles rääkida, sest nad lihtsalt tahtsid seda kuulata. Ütlesid, et eesti keel on nagu segu itaalia ja soome keelest. Üks ütles, et temale on see alati nagu soome keel kõlanud ning tõenäoliselt ei hakkagi ta kunagi eesti ja soome keelel vahet tegema. Kaido ja Mihkel ütlesid muidugi, et see on võimatu, kuna eesti keel on lihtsalt nii palju ilusam :D Muidu aga rääkisime nendega üllatavalt palju Eestist. Nad olid vägagi huvitatud ja küsisid igasugu asju. Johaniga, kes oli nagu minagi 19 aastane, sattusin väga palju Eestist ja Rootsist ja nende kahe riigi erinevustest ja sarnasustest rääkima. Nii asjakohast ja huvitavat juttu pole saanud siin Aussis veel kordagi kellegagi rääkida, niiet tore oli :) Aga muidu tuli meil kõigil ka muusika teemaks ning ma olen esimene inimene, keda need rootslased on Aussis kohanud, kellele ABBA muusika ka tõeliselt meeldib, mitte et ma lihtsalt tean seda kollektiivi ja nende tuntumaid lugusid. ABBA tuli tõenäoliselt meil jututeemaks ka seetõttu, et rootsi tüdruk oli täpne Agnetha (blond ABBA laulja) koopia, aga ta ei salli seda üldse, et talle seda pidevalt öeldakse :D
Kell 10:30 hakkasime liikuma. Meil ei olnud aimu ka, kus ilutulestikku hakatakse laskma, aga mõtlesime, et lihtsalt vaatame kesklinnas, kuhu inimesed liiguvad. Nägime, et jõe äärde. No jah, mõtlesime, et mis siis ikka, eks tulebki sinna minna. Enne sinna suundumist saime aga PALJU uut informatsiooni... Nimelt, aastavahetusel ei tohi vähemalt antud osariigis tänava peal mitte mingisugust alkohoolset jooki juua. šampus kuulub loomulikult sinna hulka. Mõnel poisil juhtus nt õllepurk käes olema. Mis juhtus? Politsei läks juurde, palus joogid purgist välja valada ning tegi $200 trahvi. Täiesti uskumatu! Nii, esimene asi olemas, miks Eestis on aastavahetus vägevam. Aga olgu, mingi alkohol, mis minule nii kui nii ei oma suurt tähtsust, ei ole veel nii suur asi. Ok, saime selle vahejuhtumiga ühele poole, tuli juba uus üllatus- Perthis ametlikku ilutulestikku ei toimu. No aga inimesed lasevad oma rakette ju ikka, niiet ei ole mõtet selle pärast väga kurb ju olla. Või....? Lääne-Austraalia seaduste kohaselt on igasugune rakettide laskmine tavainimestel keelatud. Nii meile öeldi ja nii vist tõesti ongi. Me läksime küll järve äärde, et olla siis lihtsalt kohas, kus on rohkem rahvast, aga üllatunud olime kõigest sellest ikkagi. Kuskil kaugemal aga siiski oli linn mingi ilutulestiku show korraldanud. Õnneks paistis see meieni ka ära ning mingigi ilutulestiku osaliseks me saime. Kuigi ´mingigi' on vist patt öelda, sest tegelikult oli see ikka väga väga ilus ja võimas. Ahjaa, sinna platsile jõudmisega sai ikka ka veidikene nalja. Me hakkasime hiljaks jääma ning enne sellele jõe ääres asuvale platsile jõudmist tuleb üks ristmik ületada. Joosta seal aga ei saa, sest autod ju sõidavad ja valgusfoore tuleb oodata. Kell oli 23:58, kui keegi poistest hüüdis, et no püha müristus, ristmikul ma nüüd küll ei tahaks oma uut aastat vastu võtta :D :D Ma jälgisin teed ja kella, teed ja kella ning LÕPUKS saime võimaluse joosta sinna platsile. Kell oli 00:00 ja me saime soovida HEAD UUT AASTAT!!! Kahjuks ilma selliste emotsioonideta, nagu me oleme harjunud sel päeval kogema. Pole ilutulestikku meie ümber, pole tugevaid pauke, pole šampust, pole kuhjaga inimesi, keda kallistada. Kaido, kes on samasugune Eesti patrioot, nagu mina, ütles ka muidugi, et no siin ei osata ikka küll uut aastat vastu võtta. Pidime nõustuma. Kuigi me ei tea ju, mis seadused on teistes osariikides, eriti idas. Sydney's on ju iga aasta maailma kõige uhkem ja kallim ilutulestik, mida läheb koha peale vaatama sadu tuhandeid inimesi. Täna, pühapäeval, vaatasime Nastjaga youtube´ist Sydney selleaastast ilutulestiku showd ning isegi sealt vaadates oli see hingematvalt ilus ja võimas vaatepilt. Toimus see kõik muusika saatel. Aga mis siin ikka, kallistasime siis Perthis olles Nastjaga teineteist kõvasti kõvasti, soovisime teistegagi head uut aastat ning olime siiski õnnelikud ja rõõmsad selle üle, et algas uus aasta. Ja me võtsime ta ju siiski Austraalias vastu :) Sellises vägevas ja kauges kohas nagu Austraalia :) Me jäime Kaido ja Mihkliga sinna platsile veel u 2 tunniks istuma. Lihtsalt istusime, rääkisime juttu ja vaatasime enda kõrval seisvaid pilvelõhkujaid, sest muud ei olnud näha :) Siis aga helistas Kaido oma vanematele ning rääkis, et ta pere sööb Eestis praegu hapukapsaid ja verivorsti. Njah, nuudlite kõrval kõlas see ikka uskmatu gurmeetoiduna, millest me kõik hirmsasti puudust tunneme. Mina muideks helistasin ka Eestisse, emale, seda aga kell 00:01 ning hüüdsin, et me oleme tulevikus! Meil on 2011 käes ning head uut aastat!
Vahepeal tuli seal platsil meie juurde üks austraallane, kes vist tundis eesti keele ära ning küsis, kas me oleme eestlased. Rääkis, et läheb varsti Eestisse tööle, hotelli Tallinn. Küsisime, kas ta üldse teab, kus Eesti on. Ta ei vastanud. Küsisime siis, mis riigid seal lähedal on. Mees ütles Saksamaa. Njaaaah. Püüdis siis seletada, et no Saksamaast ülespoole, Poolast veel edasi põhja. Nojah, niiväga vale ei olnudki, aga siiski. Ei tea muidugi, kas kogu see tema sinna tööle mineku jutt oli õige. Vb töötab seal keegi tuttav või miskit muud, aga kuidagi raskesti usutav tundus kogu tema jutt. Aga mis siis ikka, istusime seal ja kui kell oli veidikene 2 läbi, mõtlesime, et peaks hakkama vaikselt Northbridge'sse liikuma. Tegemist on siis klubiderajooniga. Me ei olnud aga jõudnud oma mõtet lõpetadagi, kui järsku hakkasid tööle kümned ja kümned vihmutid. Ma pole vist kunagi nii kiiresti kuskilt püsti tõusnud ja jooksu pannud :D Oiiii me naersime. Olime veidikene märjad, aga mis siin ikka. Niigi on ju õues palav :D Nortbridge'sse kõndides kohtasime tee peal veel mõnda eestlast, kellega sai uusaastatervitusi vahetatud ning niisama veidikene juttu puhutud. Esimene klubi, kuhu sisse astusime, oli kohe nii hea, et sinna me jäimegi. Klubis oli peale tantsupõranda ka mitu tantsulava. Meie hõivasime kohe ühe lavadest ja tantsisime tõesti mõnuga. Kui muidu pannakse siin klubid kell 2 kinni, siis õnneks seekord olid nad ikka 6-ni lahti. Hostelisse läksime tagasi valges. Kell oli vist u 5. Und aga ei olnud üldse. Ma lihtsalt lamasin voodis, silmad kinni ja jälgisin kella, et mitte magada maha seda, kui kell saab 6, sest ei hiljem ega varem kui siinse aja järgi kell 6 hommikul jõudis uus aasta Eestisse :) Sosistasin: "Head uut aastat, armas Eesti!" ja jäin u pooleteiseks tunniks magama, et siis juba üles tõusta ja Nastjaga koos rongile hüpata. Rongisõit oli vägev, sest kõik oli mugav ja vaade aknast oli kihvt. Oleks justkui mõeldav, et pärast nii vähest magamist sai rongis ja bussis magatud, aga ei, uni lihtsalt ei olnud piisav. Ma olin küll väga väga väsinud, aga tahtmine koju ja siinsesse voodisse jõuda oli küllaltki suur, niiet jah, nendes sõidukites magamine lihtsalt ei õnnestunud.
Koju oli hea tagasi jõuda. Käisime dušši all, panime puhtad riided selga, sõime ja...tegime ühe mõnusa uinaku :) Mitte aga väga pika, sest muidu ei oleks saanud terve öö ilusti magada. Uni öösel aga oli nii sügav ja raske, et ma tegin esimest korda oma silmad lahti täna hommikul kell 10:30. Sai vist kenasti välja puhatud :) Täna aga oleme olnud ikkagi kuidagi unised ja loiud ning palju pikutanud. Eks oma osa mängib siin ka see tappev palavus. Tore oli lugeda oma ema kirja, kui ta ütles, et nad tegid uusaastaööl lumeingleid :) Tahaks ka korraks külma lund tunda. Aga me võtame külma dušši või käime ujumas :)
Homme ehk siis esmaspäeval ma tööl ei ole. Kuna olen hetkel uue töö ootuses ning homme on siin veel riiklikult vaba päev, siis loodan teisipäevast miskit uut saada. Aga on hea, et saan homme veel puhata. Veedan tõenäoliselt päeva jõe ääres puude all raamatut lugedes ja lihtsalt lõõgastun. Meie hosteli hoov on juba kord selline suur ja looduskaunis, niiet jah, ei saa kurta. Kui ainult papagoid ja kakaduud oma kohati väga valju häälega ei ehmataks mind :)
Veelkord, head uut teile kõigile ning tõesti, elu on lill!
Sellel platsil sai siis 2011 vastu võetud.
Ilutulestik oli kaugel.
Olukord Northbridge's.
