Wednesday 20 April 2011

6 nädalat veel...

...ja siis olen kodus :) See aeg läheb kiiresti, niiet ma üritan viimast võtta. Ütlen ausalt, hetkel naudin lihtsalt Melbourne'i edasi. Mulle lihtsalt meeldib siin.
Mul oli kindel plaan mai alguses miski tööots kuskil farmis teha, aaaaga, see mõte juba ammu ununenud ning nüüd jagan need viimased nädalad Melbourne'i, Sydney ja Perth'i vahel :) Olen veel u 2-3 nädalat melbournlane, ma tõesti naudin seda linna, siis lähen u pooleteiseks nädalaks Sydney'sse (mitte mingil juhul kauemaks, sest vot see on juba tõsiselt kallis linn) ning siis põrutan tagasi läände, Perthi, kus saab mõned päevad oldud ning loodetavasti veel Nastjaga kokku saadud ning siis juba Perthis lennukile, et hakata läbi Kuala-Lumpuri ja Londoni koju põrutama. Vot sellised on lood. Mu viimased nädalad mööduvad suurlinnades. Ei tundu vb põnev, aga tegemist on suurepäraste linnadega:) Täna ma küll tundsin esimest korda kohe tõsiselt, et ma olen väsinud ja ma tahan vaikust, mitte sellist sagimist, ruttamist ja lärmakust. Aga siis jälle mõtled, et mu möödunud kuud kaunis ja vaikses Donnybrookis ning lõõgastumine erinevates imekaunites randades ning muidugi ka meie autoretked kõrbes jm vägevates kohtades korvab selle kõik ning MUIDUGI, et 6 nädala pärast saan ma koju. Ma tõesti ootan seda. VÄGA. Niiet jah, naudin suurlinna- ja seltskonnaelu ning tunnen end rõõmsa ja õnnelikuna :)Mul on kõigele lisaks veel toredad toakaaslased, kellega mõnus juttu puhuda, niiet, mulle sobib :)
Mu viimased nädalad Melbourne'i, Sydney ja Perth'i vahel ei tähenda ju iseenesest mõistetavalt seda, et avastamisrõõmu enam olema ei saa. Melbourne'is näen iga päev midagi uut. Sydney saab täiesti uus asi olema ning viimane nädal Perthis on lihtsalt hüvastijätt selle armsa linnaga, mis meid esimesena Austraaliasse jõudes vastu võttis :)
Sedapsi. Eilse ja tänase jooksul sai kirjutatud ühe eesti poisiga, kellega vana-aastaõhtul Perthis tutvusime. Tema saabub koju mais ning teab veel 6 inimest, kes samal ajal koju tagasi kimavad. Juunis, siis mil minagi tagasi tulen, olevat veel suur hulk noori sama tegemas. Tore teada :)
Aga ok, hilisõhtu käes, aeg hakata end põhku keerama. Vaatan veel ühe episoodi sarjast "Sõbrad" ära ning nii ongi. Jah, ma avastasin enda jaoks "Sõbrad". Ma ei saa kindlasti öelda 'taasavastasin', sest siis, kui ta meie teleekraanidel jooksis, olin ma ikkagi liiga väike ning ei pööranud sellele piisavalt tähelepanu. Nüüd aga sattusin mingeid klippe nägema ning kuna Kudrow ja Aniston on mulle alati meeldinud, sattusingi "Sõprade" lainele. See sari ei aegu vist tõesti mitte kunagi. Lihtsalt nauditav!
Olge tublid, nautige seda imekaunist aastaaega, mis Eestis praegu on ning mis kõige tähtsam...jääge moodsaks!

Wednesday 13 April 2011

Great Ocean Road tuur

12 apostlit




Loch Ard George




Bell beach



Otway vihmamets




Heipa! Käisin kolmapäeval Great Ocean Road tuuril ära. Sai broneeritud u nädal aega tagasi ning eile varahommikul asusimegi u 20 liikmelise grupiga teele. Melbourne'ist on Great Ocean Road'i alguspunktini u 150 km. Great Ocean Road ise on 243 km pikk, mis jookseb siis loomulikult mööda rannikuäärt. See tähendab, et maastik on mägine ja tee on kitsas ja looklev ning kõik, mida läbi bussiakna näha saab, on hingemattev. Pikemad peatused on u 5 punktis. Aga ok, nüüd tuurist ise :)
Great Ocean Road on ehitatud aastatel 1919 ja 1932 kodumaale tagasipöördunud sõdurite poolt ja on tänase seisuga maailma suurim mälestusmärk Esimeses maailmasõjas hukkunute mälestuseks. Tee algab sellises linnas nagu Torquay, mis on Austraalia surfipealinn. Selles linnas on toimunud maailmas kõige rohkem surfivõistlusi ning igal aastal toimuvad seal ka kõige tuntumad surfarite võistlused Quicksilver ja RipCurl. Viimane nendest toimub juba järgmine nädalavahetus ning meil oli au näha ettevalmistusi selleks võistluseks. Rand, kus see kõik aset leiab, kannab nime Bell beach ning seal oli meie esimene peatuspaik. Surfareid seal muidugi iga päev sadu ja sadu, niiet ookean oli kui sipelgameri.
Järgmine peatus oli minu mäletamistmööda ühes imeilusas linnakeses, kus melbournlased suvitamas käivad. Seal isegi ujuti eile, niiet vesi ei saa siis vist väga külm veel olla. Siiski siin ju sügis ja ilmad on küllaltki kehvad. Külm ei ole, aga sajab pidevalt. Nii, mis edasi. Suundusime tee ääres olevate eukalüptipuude juurde, kus on kõige suurem tõenäosus koaalasid näha, sest nad ju toituvad selle puu lehtedest. Koaalad muidu magavad 20 tundi ööpäevas. Seda seetõttu, et eukalüptilehtedest ei saa nad piisavalt proteiine, mistõttu ei ole neil ka piisavalt energiat ning siis nad ongi pidevalt väsinud ja magavad palju. Me pidime pöidlaid hoidma, et kas või üks oleks ärkvel ja meil oleks võimalus seda loomakest näha. Pilti näete? Rohkem kommentaare pole vist vaja (heheeee).
Koaalaga tutvus tehtud, läksime Otway vihmametsa. Tee jookseb läbi paljudest imekaunitest lobsakatest metsadest, sest siiski niiske rannikuäärne ala ju. Otway on siis aga vihmamets. Ma polnud kunagi varem vihmametsas käinud, niiet see, mis ma seal nägin, oli ikka muljetavaldav. Loodus on võimas, lihtsalt võimas.
Jõudis kätte päeva tippsündmus- maailmakuulsad 12 apostlit. Väga kihvt oli neid oma silmaga näha. Imetlesime, imetlesime, imetlesime :) 12 apostlit on tänaseks siis 8-st kaljurahnust koosnev kogu. Mässav ookean teeb ajaga oma töö. Viimati kukkus üks apostlitest kokku 2005. aastal.
Pärast apostleid peatusime Loch Ard George juures. See siis ehe näide erosiooni protsessist. Väga väga ilus oli seal taaskord.
Viimane peatuspunkt oli London Arch'i juures. Kuni 1990 aastani kandis ta nime London Bridge, kuna nägi välja nagu Londonis asuv London Bridge :) 15 jaanuar 1990 kukkus osa sellest aga kokku. Kokkuvarisemise ajal kõndisid sellel 2 turisti, kes õnneks ei olnud kokkuvariseval osal. Nad päästeti helikopteriga. Kahjuks ei saa ma sellest endatehtud pilte näidata, kuna seal sai klõpsitud selle kurikuulsa ookeanisse kukkunud digikaga, millel on nüüdseks aga nupud täielikult lakanud töötamast ning ta ei allu mulle, et pilte arvutisse tõmmata. Klõpsisin seal sellega, kuna õigel digikal sai aku tühjaks. Aga see selleks, netis pilte London Arch'ist küll ja küll :)
Vot selline tuur oli mul siis eile :) Ega kui Great Ocean Road'il ära ei käi, võib öelda, et sa polegi Austraalia Victoria osariigis käinud. See ju siiski kõige kuulsam ja huvitavam vaatamisväärsus siin. Niiet jah, ÜLIVINGE OLI!!!
Täna ma puhkan. Eks tõttan niisama linnas ringi ning võtan vabalt. Ootan juba nädalavahetust, sest siis lihtsalt on Melbsis kõige mõnusam :) Ahjaa, teisipäeval käisin ära siis siinses IMAX kinos. Melbourne'i IMAX kinos on maailmas suuruselt 3. kinoekraan. Suurim on Sydney's, niiet sinna veel jõuab :) (mõõtmed on sellised: 35.73 × 29.42 m; rohkem kui 1,015 m2) IMAX näitabki seega vaid suureformaadilisi filme. No ekraan OLI SUUR, tõesti. Pööra pead siia ja sinna, edasi ja tagasi, et näha kõike, mis ekraanil toimub. Näitab siinne IMAX 3D dokumentaal ja selliseid veidikene teistsuguseid põnevusfilme. Mina vaatasin 3D dokumentaali muumiatest.
Ega midagi, olge tublid ning tundke rõõmu kevadest!!! Varsti ongi suvi käes ja lõbu laialt. Jääge moodsaks ning tänase seisuga näeme 7 nädala pärast!!!

Saturday 9 April 2011

Melbourne museum...oli alles elamus!

Tere, kallikesed! Minul on läinud väga kenasti. Ilmad olid suurepärased ja iga päev sai ikka uusi ja uusi kohti linnas avastatud. Kahjuks eilsest läks jälle jahedamaks ning sajab vihma. Seetõttu ongi aega tulla ja jagada oma muljeid. Muidu aga tõusen ju hommikuti küllaltki vara ning kohe linna minema. Jõuan õhtul millalgi tagasi ning siis vaatan vaid uudised ja (muidugi) Facebook'i üle ning nii ta ongi, tuttu ära.
Kirjutan veidikene aga ainult oma eilsest ehk siis laupäevasest Melbourne'i muuseumi külastusest, sest see oli midagi vapustavat. Kindlasti MUST SEE koht kõigile, kes peaksid kunagi Melbourne'i külastama. Tegelikult on aga nii, et mul on väga raske seda kõike nähtut ja kogetud kirjeldada. See on lihtsalt nii suur ja nii mitmekesiste väljapanekutega muuseum, et raske on ülevaadet anda. Seal saad asju vaadata, katsuda, nuusutada jms. Teadusosakond on alati vist üks põnevamaid, aga mulle meeldis vist siiski kõige rohkem disain. Eriti huvitav oli saada ülevaadet surfilaudade disainimise ja nende valmistamise protsessist :) Kahjuks oli selles osakonnas pildistamine keelatud, aga mõned üksikud klõpsud jõudis ikka teha :) Ma seda rohkem teiste eeskujul tegin :D Muidu aga sai vaadatud ja õpitud palju uut loomade, lindude, putukate, liblikate, puude, inimeste, kunstide, Melbourne'i ajaloo jpm kohta. Kõik on seal lihtsalt niivõrd hästi ja põnevalt külastajatele ette kantud, et nauding on seal ringi käia. Tuleb ise näha! Tegin ainult mõned üksikud pildid, sest muuseum on küll koht, kus pildistamisele väga aega ei tahaks raisata. Kuigi jah, seal oleks palju, mida jäädvustada :) Muuseumi pood oli ka fantastiline. Tõeliselt ilus!
Melbourne'ist lahkun praeguste plaanide järgi reedel. Lähen esialgu sellisesse linnakesse nagu Mildura. Tegelikult vist üsnagi suur linn. Asub ta Melbourne'ist u 550 km põhja pool. Jääb aga ikka veel Victoria osariigi sisse. Vaatan, ehk teeb mingi 3 nädalase tööotsa, kui näkkab muidugi, ja siis Sydney'sse ning siis juba koju :) Ma väga loodan, et enne kojutulekut läheb siis kõik plaanipäraselt. Hoidke siis mulle pöidlaid, eks. Seda on vaja :)
Vaatan praegu, et vihma ei saja hetkel. Jõuan ehk kuivana poodi ja tagasi...? Loodame :) Kui homme ilm alt ei vea, külastan kuninglikke botaanikaaedu. Seniks aga järgmise korrani :) (Kirjutan siis juba pikemalt. Botaanikaaiast ja Queen Victoria Marketist :))




















Monday 4 April 2011

Nädalavahetus jalutuskäikude ja kino seltsis

Esimene nädalavahetus Melbourne'is siis ka nüüdseks veedetud. Suurlinnale kohaselt olid tänavad, söögikohad, poed jms asutused ning kohakesed inimestest pungil. Oli mul ju plaan minna kindlasti Queen Victoria Marketile, ent lõpuks koitis, et on ju siiski nädalavahetus ja kui ma seal midagi reaalselt näha ka tahan, on parem sellest kohast eemale hoida. Lähen täna :)
Mina aga nautisin nädalavahetust niisama linnas ringi liikudes. Kesklinnas oli mõnus. Jalutasin ja kuulasin tänavamuusikuid. See-eest laupäeva, pühapäeva ja ka esmaspäeva õhtul käisin üle hulga aja kinos. Sai siis seega kohe 3 filmi ära vaadatud. Ma tõesti tundsin kinost puudust. Laupäeva õhtul vaatasin "Red Riding Hood"'i peaosas suurepärase noore näitleja Amanda Seyfried'iga. Muinasjutuline, aga asjalik film. Silmale ka ilus vaadata. Soovitan kindlasti, kui on kinno mineku plaane. Pühapäeva õhtul vaatasin ära filmi "Just go with it". Tegemist komöödiaga. Kuna aga üks peaosalistest Jennifer Aniston, siis eeldasin, et tegemist ei saa olla labase ja imala komöödiaga. Õnneks seda ta ei olnud. Vb ainult kohati, aga see ongi ju USA komöödiatele suures osas kohane. Kui tahad tuju tõsta ning tunned puudust mõnusast kergest naerust, siis võib täitsa vaatama minna. No ja eile ehk siis esmaspäeva õhtul vaatasin ära romantilise trilleri "The Adjustment Bureau" Matt Damon'i ja Emily Blunt'iga peaosas. Vaatama läksin ausaltöeldes Emily Blunt'i pärast, sest ta on üks mu lemmikutest. Fantast näitleja. Matt Damon on ka muidugi omaette klass. Aga film oli põnev ja väga kaasahaarav. Mingit tukkumist ja igavushetke ei olnud. Seda filmi soovitan küll. Ma ei ole teadlik, kui kaua need filmid on siinsetel kinolinadel juba jooksnud, niiet ma ei tea, kas nad meil Eestis juba jooksevad, aga kui veel mitte, siis küllap varsti.
Vot selline rahulik, aga mõnus nädalavahetus ja esmaspäev olid mul. Täna on Melbourne'is üle 4 päeva taas päike väljas, niiet peab minema nautima. Olge kõik ilusad ja head ning vaadake, et kevadised suurveed teid ära ei vii! Päikest!

Friday 1 April 2011

Elu Melbourne'is

Olen tänase seisuga olnud Melbourne'is 3 ja pool päeva. Minu esimese päeva muljetest olete saanud juba lugeda. Nüüd jagaks aga seda, mida ma viimased 3 päeva olen näinud ja teinud :)(sest tänane pool päeva on veel ees).
Nagu juba teate, siis sai teisipäeval nii palju kilomeetreid maha käidud, et jalad lõid lihtsalt tuld. Seetõttu oli kolmapäeva hommikul muidugi küllaltki raske end voodist püsti ajada. Aga põnevus ja uudishimu said mu väsimusest muidugi võitu ning valmis ma end panin ja linna ma lippasin :) Kui teisipäeval siras päike ja termomeeter näitas pea 30 kraadi, siis kolmapäev kinkis juba veidikene jahedama ilma ning pool päeva oli ka pilvine. Selle kõigega peab aga arvestama, sest idas algavad sügisilmad varem peale kui läänes ning see, et teisipäeval niivõrd kena ilma sai nautida, oli isegi veidikene imekspandav. Melbourne on ju tuntud ka selle poolest, et siin võib ühe päeva jooksul näha ära kõik neli aastaaega. Nüüd aga, mil sügis käes, on temperatuurid u 20 kandis, võib esineda jahedaid tuuleiile ja õhtud on vägagi külmad. Inimestel juba kergmantlid seljas ja sallid kaelas. Ei jäänud ka minul muud üle, kui endale sall soetada, sest kael peab mul alati soojas olema. Kurk kipub kiiresti haigeks jääma. Lennukis oligi nii külm, et sain köha ja kurk oli veidikene valulik, niiet, nalja pole. AGA, kuna igasugused randadel lesimise ajad on nii kui nii mul möödas ja nüüd olen siin vaid selleks, et olla tõeline turist, siis linnas ringi liikumiseks on sellised ilmad kui rusikas silmaauku. Niiet tegemist ei olnud mul praegu kindlasti mitte kurtmisega, vaid lihtsalt ülevaate andmisega sellest, mis ilma mulle siin ka parasjagu pakutakse :)
Nii, mis ma siis aga kolmapäeval tegin :) Olen juba varem maininud kuulsat Queen Victoria Marketit. Kolmapäeval mõtlesingi, et lähen ja vaatan selle üle. Otsisin enne kenasti Google Map'i kaudu üles, kus, mis ja kuidas ning asusin teele. Kõik toimub mul loomulikult ainult ja ainult jala. Näeb ju palju rohkem, on tervisele kasulik ja säästan ka raha. Lihtne :) Pakun, et see Market on kesklinnast u 4 km kaugusel. Nii, jõudsin siis kohale ja kõndisin selle tohutu turuala ümbruses ning mida ma näen on see, et midagi polegi näha. TURG OLI KINNI! Läksin infotahvli juurde ning lugesin, et turg on avatud iga päev, VÄLJAARVATUD kolmapäeval. Ohhhh jahh... ma teadsin küll, et ta on nädalas vaid ühel päeval suletud, aga ma tõesti ei osanud ette kujutada, et see just kolmapäev võiks olla. Siit mulle õpetus- enne uuri veidikene ja siis tegutse! Mis siis ikka, ümberpöörd ja tagasi. Aga loomulikult ei olnud ma kurb või vihane või midagi sellist, sest mul ju Melbourne'is olemiseks aega ohh kui palju ning ma saan ju tagasi minna :) Laupäeval lähengi. Edasi aga otsustasin siis, et lähen käin nüüd kohe päris südalinnas ära ning vaatan üle, kuidas siin siis see ostlemise pool ka välja näeb. Ei mingit üllatust muidugi. Suuri kaubanduskeskuseid jalaga segada, inimesi nagu laulupeol, poodides põhiliselt uhked prouad ja preilid. Kõige vähem meeldibki mulle ükskõik millises kesklinnas see, et inimesi on üleliia palju ning liikuda on keeruline. Muidu oli aga huvitav Melbourne'i kesklinnaga tutvuda. Sest linn ise on ju ilus :) Siis aga tuli mulle meelde, et mul pangakaardiga üks väike probleem ja tuleb pangas ära käia. Kasutan siin ANZ'i teenuseid ning sinna ma suundusingi. Nende peahoone on ka muidugi selline, et võtab hinge kinni. Tohutult suures vanaaegses hoones. Seest ikka eriti vinge. Pangas läks mul aga muidu u kolmveerand tundi. Seal ei osatud mind aidata (puudutas see netipanka) ning anti mulle siis telefon pihku, et räägiksin oma probleemist nende tehnilise poole esindajaga. Sealt sain juba kenasti abi ning nüüd on asi korras. Tahate teada ka, mis viga oli? :) Ostsin endale Eestisse tagasisõidu pileteid ära ning oli vaja mingi pangakaardiga seotud asi ära installida, mis ei tahtnud mulle kuidagi alluda. Niiet jah, tähtis ost oli vaja sooritada :) See nüüd tehtud :)
Eile ehk siis neljapäeval jalutasin niisama veidikene ringi ning otsustasin siis, et lähen külastan oma hosteli vahetus läheduses asuva Melbourne Aquarium'i ära. Sellega siis sellised lood, et kõik, kes te olete käinud Helsingi aquariumis, siis võite kindlad olla, et olete mitu korda suurema elamuse osaliseks saanud, kui seda saaks siinses aquariumis. See oli niiii väike ja niiii igav. 10 minutit ja kõik oligi nähtud. Isegi sisekujundusega pole vaeva nähtud. Niiet see siis esimene pettumus senimaani. Või noh, mis pettumus ta nüüd on...väike laps ma ju enam pole, et peaksin mingi uskumatu vaimustuse kalade vaatamisest saama :) Kuigi jah, arvasin siiski, et saab lahedam olema.
Nüüd aga tänase juurde :) Sellest räägin ma juba küll nagu uskumatus vaimustuses olev väike laps :) Ma külastasin täna Melbourne'i loomaaeda. See aga on juba liiga kaugel, niiet sinna läksin ma rongiga. Enne aga tuli kuskil pool tundi uurida, mis rongiga, mis piletit vaja ning kust kuhu. Siin on linn jagatud tsoonidesse, niiet pead vaatama, mis tsoonidest su rong või tramm või buss läbi sõidab ning vastavalt sellele ka pileti või piletid ostma. Aega võttis, aga asja sai. Rongile ma hüppasin ja kohale ma jõudsin. Nii, nüüd aga loomaaiast. Loomaaed asub vaikses ja uskumatult looduskaunis kohas. Linnamürast eemal, ühesõnaga. Kui pilet ostetud ja väravatest läbi mindud, siis jääb esialgu mulje, et kohe kohe suundud lopsakasse metsa. Kõik on niivõrd roheline, nii palju erinevaid ilusaid taimesorte. Kohati jäädki sealset aiakujundust rohkem imetlema kui loomi :) Aga jah, see teeb loomaaia külastuse nii mõnusaks ning hea on näha, kui loomad saavad elada korralikes tingimustes. Kõige vingem oli kindlasti Austraalia enda loomi ja loodust tutvustav osa. Väga kaunis ala oli. Tipphetkeks kujunes aga isalõvide vaatamine. Seda seetõttu, et neljal isalõvil läks ühe lihatüki pärast tõeliseks kismaks kätte ära. Nende möirgamine on niivõrd vali, et tundus, nagu keegi oleks sul kõlaritega kõrva juures ja laseks sulle lõvide möirgamist. No ja siis nad seal kiskusid mõnda aega, kuni rahunesid. Seda oli vinge vaadata. Lapsed sattusid muidugi eriti suurde põnevusse :) Aga jah, loomaaed on kindlasti koht, mida tasub Melbourne'is külastada. Seda just tema ilu pärast. Ma olen varem käinud vaid Tallinna loomaaias (no mida imet, eks ole) ja Barcelona loomaaias. Viimane on nendest kolmest kõige igavam. Tallinna loomaaed tundub aga olevat nendest kolmest kõige suurem. Ma ei oska öelda, kas liikide rohkus ka suurem on (tõenäoliselt suhteliselt sama, vaid kaelkirjakuid ja Austraalia enda kohalikke loomaliike pole nii palju), aga oma pindalalt on Tallinna oma kindlasti suurem. Ning kuna viimased aastad ju teda ka hoolega arendatud, siis päris ilus ka isegi juba.
Vot selliseid kohti olen siis jõudnud külastada :) Nagu juba mainisin, lähen homme tagasi Queen Victoria Marketile ning ürita jõuda ka St Kildale. Tõenäoliselt on mul homme või pühapäeval ka üks kokkusaamine ühe Taiwani tüdrukuga, kellega sai Brook Lodges koos elatud :) Doris on ta nimi. Väga lahe inimene ning saab kindlasti tore olema.
Aga mis siis ikka, nüüd ma küll lõpetan. Mõned fotod ka nende sadade ja sadade piltide seast ning siis lähen ma juba Yarra jõe promenaadile õhtut nautima. Seal täna jälle mingi väike muusikaõhtu ja sellised asjad on alati mõnusad :) Olge siis ikka tublid ja loodetavasti jõuan nädalavahetuse jooksul näidata ka pilte Queen Victoria Marketist. Jääge moodsaks!