Töötame!

Oleme alates esmaspäevast töölised! Saime Nastjaga kahekesi ühte meeletult suurde kohalikku puuviljade istandusse, kus meie tegeleme hetkel ploomidega. Kuna ploomid aga ei ole veel valmis, siis me harvendame neid praegu. Päike lõõmab, turnime redelitel ja oleme läbimärjad. Joodikupäevitus juba peal. Aga niiii mõnus on. Pärast tööd on korralik väsimus kallal ning uni tuleb magus :) 2 farmerit, kes meiega tegelevad, on ka väga väga toredad ja rahulikud inimesed. Mina ja Nastja saime juba esimesel päeval kiita ka ;) Eestlasi olevat neil varem olnud ainult üks. Farmer, kes minuga rääkis, teadis veidikene Eesti ja selle lähiümbruse kohta. Küsis, kas meie pealinn on Vilnius. Aga jah, meil on kõik hästi ning oleme õnnelikud, et saime tööle. Palju kindlam tunne kohe sees. KUIGI, nagu kiuste on terve eilne ja tänane päev sadanud, mistõttu oleme pidanud kodus igavlema. Töö ise hakkab muidu kell 7 ja lõpeb kell 4.
 Kuidas teil seal ka? Lumi vist maas...või...? Ma ei ole saanud ennast alates laupäevast Eestis toimuvaga kursis hoida, sest ma ei saanud netti. Mul sai netipulk nö tühjaks ning vaatamata sellele, et sinna on koheselt võimalus netiaega juurde laadida, tekkis minul loomulikult sellega probleeme. Nimelt ei toimi meie krediitkaardid selle eest netis makstes. Helistasin siis Vodafone'i, et uurida, milles asi. Valisin numbri ära, pidin u 5 minutit ootel olema, kuni võeti lõpuks mu kõne vastu. Seletasin siis oma probleemi ära ja nagu kiuste oli telefoni otsas tõenäoliselt keegi meesterahvas Indiast, kelle aktsent oli oma ülikiire jutu juures nii tugev, et mul oli tõeliselt raske temast aru saada. Vähemalt viimasest lausest lugesin välja, et mine Vodafone'i poodi ja lase sealsetel inimestel end aidata. Lähim selline pood on meist u 200km kaugusel, niiet no way! Nüüd aga lõpuks asi korras. Isa aitas mind palju. Aitäh Sulle, isa! Ma ei hakka seletama, kuidas asi korda sai. Igav ju :)
 Meie elu siinses peaaegu et Aasia rahvuspärases hostelis on kujunenud väga vägevaks. Oleme täielikult ära harjunud. Kõik on sõbralikud ja oleme siin nagu üks suur pere. Varsti oskame Korea keelt ka. Aasia poisid juba mängivad meile õhtuti kitarri ja laulavad Korea keeles ilusaid laule. Vot nii :) Mis siis veel...Esmaspäeval pidas kohalik politseinik meile kõigile väikese loengu, kus manitses meid olema korralikud ja tähelepanelikud. Seda ennekõike siis liikluses muidugi.
Kas Eestis on poed juba jõulupärast kraami täis? Siin hakkab vaikselt midagi tekkima, aga seda kõike on nii imelik vaadata, sest kui iga päevaga läheb õues järjest kuumemaks, siis mingist jõulutunde tekkimisest ja veel vähem selle süvenemisest ei anna küll rääkida :) Arutasime just, et vägev oleks jõululaupäeval Sydney's olla, kuna teame, et seal kogunevad paljud eestlased kokku, et sel ilusal päeval koos olla ja Eesti traditsioonide kohaselt jõule nautida. Samas siin olles näeme ära, mida muud rahvused jõuludest peavad ja kuidas nad seda tähistavad. Saab tõenäoliselt põnev olema.
 Hoidke end sealpool maakera nii, nagu meie hoiame end siinpool maakera. Kuna oleme tõenäoliselt järgmised 2 kuud vähemalt tööinimesed ja elame üsnagi tavalist elu oma armas Donnybrook'i väikelinnas paiknevas hostelis, ei saa minu postitused olema väga põnevad, aga arvan, et mis sellest :) Olge tublid! Kallistan!