Thursday 4 November 2010

Erinevaid tähelepanekuid

Täna on päev, mil meil ei ole suurt midagi teha ning saame isegi natukene igavleda :) Kell on praegu 10:09. Eestis 04:10, mis tähendab, et kõik tuttavad/sõprad, kellega saaks netis juttu puhuda, magavad praegu. Pean siis mingil muul moel oma hommikust aega veetma. Võiks ju sööma minna, aga siin hostelis tehakse pärast kella 7 hommikul köök uuesti lahti kell 11. Mõtlesin, et kirjutaks siin natukene meie erinevatest tähelepanekutest, mis me Austraalia elu ja inimeste kohta oleme teinud. Kõik on muidugi välja tulnud võrdluses Eestiga :)
*MEELETUD vahemaad erinevate kohtade vahel, mis on muidugi ilmselge, kuna tegemist on ju siiski üüratult suure maaga. Poisid ütlesid, et Eestisse tagasi jõudes ei virise nad enam kunagi, et liin Tallinn-Tartu on pikk ja väsitav. Eriti veel pärast seda, kui me sõitsime ühe päevaga maha 1000 km.
*Austraalia on väga puhas. Prügi tänavatelt on peaaegu et võimatu leida. Sama kehtib aga ka prügikastide kohta. Neid on rohkem ainult poodide jm asutuste läheduses. Sellest aga järeldame, et inimesed siin on lihtsalt väga kombekad ja ei viska oma prahti maha.
*Toit on võrreldes Eestiga kordades kallim. Tõesti, kordades. Tõenäoliselt aga ongi see üheks põhjuseks, miks on siin nagu Ameerikaski igal sammuk kiirtoidukoht. Lihtne, kiire, mugav ja odav. Austraallastele näib meeldivat. Juba hommikul vara võib näha koolivormides lapsi ja nende vanemaid McDonaldis't hommikusööki ostmas. Muust kraamist aga on nt riided sama kallid kui Eestis. Mõeldes aga inimeste siinsele sissetulekule, on riided selle kohta odavad. Elektroonika on aga pea poole odavam.
*Austraallasele näib auto olevat tõesti AINULT tarbeese. Uhkeid ja kalleid autosid oleme näinud imevähe ja seda isegi Perthis. Suurem osa sõidab Holdenite ja erinevate Euroopa ning Jaapani autodega. Nii palju, kui olen jälginud, siis euroopa autodest nt Audit olen näinud kahel korral, BMWd ja Mersut ei ole minu silm veel riivanud.
*Austraallasele näib vaba aeg olevat kõige väärtuslikum. Erinevad asutused, kaasaarvatud poed, lähevad lahti üsna hilja ning suletakse väga vara. Toidupoed, kuhu meie oleme sattunud, on kõik läinud kinni kas kell 5 või 7. Ning sellest, et minna nädalavahetusel rahus shoppama, võib peaaegu et unistada, kuna paljud kohad on kinni või suletakse lihtsalt väga vara.
*Kui me veel Perthis olime, siis tekkis kohati kahtlus, kas me ikka oleme Austraalias. Siin on lihtsalt meeletult palju Aasiast sisserännanuid. Meie Donnybrook'i hostelis, kus me praegu elame, on end sisse seadnud u 130 inimest, nendest 120 Aasiast-Jaapanist, Taiwanist ja Hong Kongist. Kõik töötavad farmides või mingites tehastes. Üks sakslane, kes ka siin hostelis pikemalt olnud, rääkis, et farmeritele pidavat aga eurooplased rohkem meeldima, kuna eurooplane on kärmem ja korralikum. Aga jah, te ei kujuta ette tegelikult, kui raske ja väsitav on nende keskel siin hostelis elada. Nad on NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII lärmakad ja nad on NIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIII lohakad. See on täiesti uskumatu. Meile oli see kõik väga üllatav. Mina ja Nastja oleme 6-ses toas. 3 tüdrukut on Taiwanist ja 1 on Hong Kongist. Kui me tuppa sisse astusime, pidime ümber kukkuma. Ma ei oska kirjeldada, kui segamini see tuba siin on ja mida siin kõike leidub. Meie poisid tulid ka vaatama ja küsisid, kas tõesti võivad tüdrukud nii lohakad olla. Vähemalt see on hea, et ma oskan vist nüüdsest puhtust veelgi rohkem hinnata. Aga õnneks on need tüdrukud küllaltki sõbralikud. Aga jah, lärmavad nad kohe uskumatult palju ja jätavad pärast söömist enda järgi koristamata. Kindlasti mitte kõik, aga väga suur osa nendest.  Ärge palun arvake, et me oleme siin vihkamist ja rassismi täis :D Seda kohe kindlasti mitte, sest me saame nende kõigiga hästi läbi ja nad on toredad inimesed, aga kui nendega ikkagi koos elada, siis on selliseid asju, mis meis hämmingut tekitavad ja see blogi on hea koht, kus sellest kõigest kirjutada.
*Tuleks nüüd Austraalia enda juurde tagasi :)    Kraanivesi ei ole siin joomiseks. Tahad juua, osta poest. Kraanivesi on siin vist igal pool kloorine. Meie ei ole veel sattunud peale ilma kloori lõhna või maitseta kraaniveele.
*Austraalias elab teadupärast palju väga väga mürgiseid ämblikke ja madusid. Pea kõik backpackerid, kes siin juba pikemalt elanud ja kellega meie kohtunud oleme, ei ole kordagi mitte ühegi mürgise elukaga kokku puutunud. Nad on küll näinud mingeid väiksemaid madusid ja ämblikke, aga ükski nendest pole olnud ohtlik. Eks neid mürgiseid leidub ikka rohkem kõrbes jm metsikumas looduses.
*Nn hairannad jäävad rohkem põhjarannikule. Siin, edelas ja läänes, on kõik rannad olnud senimaani ohutud ja ujumiskõlbulikud.
*Pole vist maja, mille katusel ei oleks päikesepaneelid. See on muidugi täiesti arusaadav. Linnas töötavad tänavatel olevad parkimisautomaadid ja taksofonid samuti päikesepatareil.
*Eurovisioon on Austraalias populaarne : D Ju siis näidatakse neil seda mingilt kanalilt. Nad isegi saavad valida oma lemmikut. 2009 aasta sai Eesti oma "Rändajatega" siin 3-da koha. Voh nii :)
*Austraallased on ameeriklastega väga sarnased. Seda nii oma kommete kui elustiili poolest. Backpackerid on rääkinud, et austraallased on alati vaadanud rohkem Ameerika kui Euroopa (eriti siis Suurbritannia) poole. Nende suur soov pidavat olema näha Austraaliat ühel päeval iseseisva vabariigina/vaba riigina. Aga selle üle pidavat küll hea meel olema, et Elizabeth II sünnipäev on neil üleriigiliselt vaba päev :)
*Väike tähelepanek meie kohta siin- vasakpoolse liiklusega harjub momentaalselt ära :)
*Jäätisevalik on peaaegu olematu. Või oleme meie siis valedesse poodidesse sattunud? Eesti jäätised on ikka üle kõige :)
*Jogurt on siin vägagi populaarne, kuigi sortiment ei ole just väga suur. Kõik jogurtid on aga kirjaga Diet, no fat. Maitse on seetõttu aga suhteliselt kesine.
*Nagu juba teate, on austraallased äärmiselt sõbralikud ja abivalmid. Nad tõesti on.

Vot sellised tähelepanekud mul praegu. Nagu näha, siis midagi erakordset eriti ei ole. Austraalia eluga harjub kiiresti ära. Või õigem oleks vist öelda, et see ei vajagi mingit harjumist. Kui kõik on ilus ja hea ning sind võetakse hästi vastu, siis saab tunda ennast küllaltki koduselt. Ja me tõesti tunneme ennast hästi. Aga südames on mul ikka ja alati siiski ainult üks koht- väike armas Eesti :)

3 comments:

  1. Hei tsau!
    Ma jälle loen su blogi siin suure huviga :D

    Nende vahemaade kohta oskan vaid sama öelda, et Eesti tundub niiiii pisike, kui siia tagasi tulla. Mulle meenub, kui kord häälega liikusin Itaaliast Prantsusmaale ja seda 1200km jagu ühe korraga(peatus terve teekonna peale vaid 5 minutit), siis oskan aimata mis tunne on :D Kuid jah, siis on jälle siin riigis lausa lust mõnda aega liigelda pärast ;)

    Ma muidu mõtlesin, et sa peaksid kindlasti leidma endale kellegi sõbra, kes didgeridoo-d mängib ja sulle ka õpetab! See on nende rahvuspill ja väga ägeda kõlaga - mulle õpetas üks Austraalia poiss selle mängimise selgeks ja ei kahetse :)

    Muide, ma olen märganud, et hetkel Austraalia poole tõelised eestlaste hordid liikumas :D Kui tead siis Meeri Schasmin ja Tõnis on ka seal juba poolteist kuud. Võtke kontakti :D

    Ole tubli!!

    ReplyDelete
  2. This comment has been removed by the author.

    ReplyDelete
  3. Tere kulla Liisu!
    Anni olen!
    Jõudsin alles sel nädalal nii kaugele, et Su sissekandeid lugeda jõudsin. Loodan et mõistad - tegemist pole mitte huvipuudusega vaid aja nappusega (kodusel inimesel...:)). Põhirõhk on ju Madleenil ja temaga toimetamisel ja ka katsikuliste hordidel ei näi lõppu tulevat.
    Tahtmata mõjuda ametlikult või vanainimeselikut, tahan siiski öelda, et Su blogi on väga nauditav lugeda. Su kirjeldused on väga huvitavad. Ja kuna kõik see kokku (lisaks piltmaterjal!) annab lugemisel tunde, justkui oleks ka ise seda kõike silmanurgast kaemas saanud käia - tekib ka väike kadedus hinge - tahaks ju ka... Kuigi - nagu ma enne Su ärasõitu ütlesin, pole ma sugugi kindel, kas minust oleks Sinu vanuses julge rändaja saanud. Ja nüüd, hulga vanemana, olen ilmselt sellise suhteliselt planeeritud reisimise viljeleja..

    Ilmselt on elu nende aastatega ka kaugel mandril kallimaks läinud, sest kolm(või on sellest juba 4 aastat?)tagasi tundus mulle küll elu seal mitte eriti kallis olema. Aga eks vahe on ka selles, kas oled planeerinud reisi pikkuseks 2-3 nädalat või saab aega mõõta kuudes. Mäletan sedad, et suhteliselt sagedli ostsime kaasa sushit ja hiinakas sai ka sageli käidud.
    Meie "koduuniversumi keskne, Madleeni nimeline planeet (pigem küll väike imeilus ja armas täheke)" teeb häält ja peangi minema andma oma panust lapse kussutamisel.
    Jään ootama Su järgmisi kirjutisi.
    Tervitame Sind Ennuga kõvasti-kõvasti ja kallistame mõttes ja loodame et peatselt leiate ka tööd. Ja oleme õnnelikud selle üle, et saad olla sel imelisel maal ja nautida elu täiel rinnal!
    Kalli-kalli!
    Ann ja Enn

    ReplyDelete