Põen...

...väikest haigust. Esimene töönädal andis endast väheke märku. Olen kergelt nohune, kurk on haige ning  (ärge palun riielge) sain tõenäoliselt päikesepiste (enam seda ei juhtu). See viimane juhtus eile ehk siis laupäeval. Olime tööl, õues nagu ikka varahommikuti väga jahe ning taevas oli üleüldiselt pilvine. Kohati kiusas ka väga tugev tuulepoiss. Kõige selle tõttu ei tulnud kordagi pähe, et see pilvetagune päike selles jahedas temperatuuris võiks meile kuidagi mõjuda (mõtlematud oleme, ma tean). Niisiis oligi müts peast ära ning nägu oli ilma päikesekreemita. Kui siis aga pärast koju jõudsime, tundsin end väga halvasti ning nägu oli täiesti ära põlenud. Nastjal vist ka mõned kohad. Lisaks sellele on juba kolm päeva olnud mu silmad pärast töölt tulekut tulipunased ja kergelt valulikud. Arvasime, et mõjuda võib vähene magamine, ploomipuudelt aegajalt silma kukkuv sodi, mis paneb silmi nende mustade kätega hõõruma, ning see tugev päike, mis kipub teravalt silma paistma, kui oma pead tõsta, et ploomipuude ülemistelt okstelt vilju ära noppida. Ühesõnaga, äärmiselt kehv enesetunne on viimased kolm päeva olnud ning täna (pühapäeval), mil ainuke vaba päev, üritan lihtsalt puhata ja kosuda. Ahjaaa, siin hostelis on ju hommikuti külm nagu talvises Eestis. Ma ei kujuta ette, kas öösiti hoitakse uksi lahti või mis siin toimub, aga kui äratuskell 5:30 heliseb, siis suurim peavalu on visata endalt tekk ära ja see järgmine tund aega, kui riietume ja sööme, kuidagi lõdisedes vastu pidada. Ei tea, kas siin karupükse ja flanellist ööriideid müüakse? :D  Aga jah, nii siin hetkel on. Ei jõua ära oodata, millal see õige suvi ükskord saabub ning õhtud ja ööd ka veidikene soojemaks lähevad. Õnneks siiski öeldi, et kohe kohe on palavad ilmad ka siia jõudmas. Jahedate ilmadega on muidugi tööd parem teha, aga niisama tahaks ka elada. Me ju jahedama kliimaga harjunud ning ei tohiks midagi hullu olla, aga kui see jahe õhk uksi lahti hoides ka majja sisse lasta, millele lisaks on maja niigi väga kergest materjalist ehitatud ning külmapoiss poeb igast väiksestki praost sisse, siis on raskem seda kannatada. Aga eks sellega tuleb ära harjuda ning päeval on see-eest kõik korras. Ei ole külm ega palav ning on hää olla. Agaaaa....MIS EI TAPA, TEEB TUGEVAKS, ja eks nii see ongi :)  Sest ega tegelikult on meil ju siin väga mõnus olla. Hostel on puhas, kena ning kõikide vajalike võimalustega. Ta on ju praegu meie kodu :) Ootame lihtsalt, millal suvi kätte jõuab ning nagu juba vahepeal mingi soojalaine ajal siin tunda võisime, ka öösiti palavus piinab. Igaljuhul parem, kui lõdiseda. Teile sinna kõike kõige paremat ning palju palju soojust ja päikest! Südametesse ennekõike :)