Nii, tuleks nüüd tagasi selle juurde, et mis me siis õhtul pärast rannas hullamist ja taaskordset linnaskäiku tegime- läksime siinse ööeluga tutvuma. Perthi kesklinnas on Northbridge ööklubide rajoon. Sinna me siis sakslastega läksimegi. Meie sekka sattus veel üks Eesti tüdruk, kes Aussis juba pea aasta olnud. Soovitas meile kohta, kus palju farme ja kus ta isegi tööd teinud. Ütles, et kui sinna minna, siis tuleb farmeritele kindlasti öelda, et oleme Eestist, kuna eestlased on seal ´most wanted´.Kuidas siin siis ööklubides peod on ka? Pea iga klubi ees on võimatult pikad järjekorrad, pead ikka head 20 minutit ära seisma. Saime aga lõpuks ühte ikka sisse. No ja see oli alles pidu. Mitte et meie oleksime hullult pidu pannud, aga jälgisime austraalia noori pidutsemas. Nii juuatäis ja lärmakaid noori ei kohta just igal pool. Nii ära lägastatud ja klaasikilde täis tantsupõrandaid ei olnud keegi meist veel kohanud. Nii minides ja kõrgete kontsadega noori tüdrukuid, kes olid meigiga ilmselgelt liiale läinud, ei ole veel näinud. Me ei näinud mitte ÜHTEGI natukenegi pikema kleidi või seelikuga või lausa pükstega tüdrukut, ükskõik, mis mõõdus ta siis oli. Mind tõesti ei huvita muidu, kuidas inimesed riides käivad ja mulle ei meeldi inimeste riietumisstiili kommenteerida või teisi taga rääkida, aga see lihtsalt jäi silma. Ja eriti muidugi poistele, kes tegid sellest ka juttu :) Aga juttu tuli sellest kõigest muidugi selle pärast, kui kole ja maitsetu see nende jaoks oli. Aga noh, nüüd on see ööelu siin vähemalt nähtud ja sellest aitabki. Meile ei meeldinud. Olime kuskil poolteist tundi ja tulime tulema. Sakslased jäid veel peole. Tee peal nägime igal nurgal politseinikke küll autodega, küll jala, küll hobustega. Kuulsime, et ilma sellise hulga korravalvuriteta läheks peod nendes klubides ja tänavatel ikka täiesti käest ära. Austraalia noored on meeletult elavad ja lärmakad. No vähemalt siin Perthis küll. Seda oleme ka päevasel ajal linna peal käies tähele pannud. Hostelisse tagasi kõndides saime aga väga palju asju omavahel paika räägitud. Jõudsimegi nüüd lõpuks selleni, et sõidame kohe kohe maale ära. Oleks tahtnud juba homme või ülehomme alustada rännakut kuskile maale, aga siis tuli meelde, et pangakaardid ja tax file nr on ju vaja ära oodata. Aga linnas ei taha enam üldse olla. Me oleks siin nagu lihtsalt kinni, midagi meiega ei toimu ja raha ainult läheb. Õnneks aga meeldib meile kõigile mõte sellest, et saaks juba maale, saaks näha juba seda õiget Austraaliat ja tema loodust, teha tööd ning teenida raha. Ka elamiskulud maal on pallllju väiksemad. Me ei jaksa enam ära oodata, et siit linnast ära saada. See ei tähenda aga, et meile Perth kui linn ei meeldi. Perth on väga väga ilus, uskumatult puhas, olgugi, et prügikaste linnas leidub nagu seeni enne vihma, ja inimsõbralik. Martin tegi netis Perthi kohta ka väikest uurimistööd ning tuleb välja, et Perth kuulub elukvaliteedi poolest maailma linnade TOP 10-sse.
Oma eelmises postituses kirjutasin, et lähme täna kängurute saarele. Hakkasimegi siis sinna kõmpima. Olime vist mingi 15 km juba kõndinud, kuni otsustasime, et kuna meil juhmidel kaarti ei ole, et äkki oleks aeg inimeste käest küsida, kuhu poole see saar ikkagi jääb. Teadsime, et üle jõe peab sild minema, aga kust kohast täpselt, ei olnud meile selge. No ja küsisime siis ühelt vanapaarilt ning loomulikult olime vales suunas liikunud. See jäi teisele poole ja üsna kaugele. Jõudsimegi siis omavahel kokkuleppele, et iga kord, kui me kuskile minema hakkame ja suuna ära valime, siis toimime vastupidi. Kõhud olid aga tühjad ja lõime saarele käega :) Küll me neid loomakesi veel maal näeme. See jõeäärne kallas oli aga väga ilus ning kuna täna oli taaskord väga tuuline, möllasid purjetajad jõel. 2011. aasta purjetamise maailmameistrivõistlused tulevad ei kuskil mujal kui seal. Aga saime siis söödud ja käisime esimest korda riideid, kingi, kotte jms vaatamas. Ohhhhhh kui raske see oli. Meie südamed valutavad ja käed sügelevad ostlema :D Küll on ilusaid riideid, kingi, kotte, prille... isegi poisid leidsid end riiulite vahelt. Riided on samas hinnaklassis nagu Eestis, kui mitte odavamad. Inimeste palgad siin on ju aga kõrgemad. Ühesõnaga, raskete südametega tulime poodidest ära :D Käisime tehnikapoes ka. Apple'is täpsemalt. Nii huvitav kui see ka ei ole, on pea iga vidin poole odavam kui Eestis. Niiet jah, oleme ikka ringi käinud ja igasugu selliseid tähelepanekuid teinud.
Aga ongi vist praegu kõik, millest rääkida. Ilmad lähevad iga päevaga soojemaks, sest suvi on siin kohe kohe ukse taga. Kuigi juba praegu on õues kuskil 25 kraadi ning päike on väga intensiivne. Päikest me otseselt võtnud ei ole, aga õues kõndides oleme juba esimese kerge põletuse kätte saanud.
Ok, olge kõik tublid ja aitäh teile, et mulle kaasa elate ning minu tegemisi jälgite :) Mul on nii hea meel :) Ahjaa, kes mu kohalikku numbrit tahab, siis siin ta on 0401921542. Teadmiseks aga, et kõneminut on 60.- Kes aga ikkagi helistada tahab, siis tehku seda kindlasti, aga suunakood otsige ise :) Järgmise sissekande ja piltideni!
No comments:
Post a Comment