Hei! Kuidas on? Ninad ja põsed külmast punased? Minul mitte...Kui Eestis peaaegu -40, siis siin ikka +40. Mõnus on olla, sest töötan ma ka nüüd hallis sees, niiet päeva ajal seda kuumust ei tunne. Tööks on hetkel siis viinamarjade pakkimine. Hea lihtne töö suurepäraste ülemustega. Täna mängisid meile veidikene vingerpussi. Olid pannud ühe viinamarju täis kasti sisse kummist mao. Meie plikad muidugi kohe kapsti püsti ja karjuma ning farmerit kutsuma. Oehh kus sai alles naerda :) Ent kenasti laua taga lõunat süües märkas farmer seinal kahte redbacki. Need on siis need surmavalt mürgised ämblikud, mis on sama väikesed, nagu tavalised Eestis ringi luusivadämblikud. Muidugi läks farmer ja tappis nad kohe ära.
Mõtlete aga kindlasti, et miks ikka töötavad ja ei ole oma kaua räägitud rännakule läinud...Me ei teinud lihtsalt vahepeal kuni 3 nädalat tööd, mistõttu tuleb seda auku nüüd täita, et saaks üldse kuskile minna.
Oleme siin mõnuga oma aega nautinud. Vahepeal on olnud mõned sünnipäevad ja toredad peokesed. Midagi uut siin Donnybrookis aga tõesti pole, mistõttu ei ole ka meiega midagi tapvalt vägevat juhtunud, millest rääkida. Uus lahkumiskuupäev on aga juba paigas, mida ma aga igaks juhuks ei maini, sest äkki läheb jälle midagi siis viltu :D
Ega ongi selleks korraks kõik. Igav, ma tean jah, aga veel igavam oleks mul kirjutada ja teil lugeda meie hetkel küllaltki tavaliselt igapäeva elust. Meil on siin Donnybrookis mõnus ja tore küll, aga kui juba kestab kord see backpackeri tööelu, siis ei ole teistega midagi eriti jagada. Meil on isegi hästi läinud, sest üks teine eestlaste grupp sai nt tööle kuskile sellisesse kohta, kus esimene suuremat sorti pood jääb alles 200km kaugusele, rääkimata muudest lõbustusasutustest või randadest. Vot see oleks juba ränk.
Olge tublid ning hoidke end siis soojas! Mõned päevad veel ja saabki ju meie kõigi ühist tähtpäeva tähistada! Seniks järgmise sissekandeni!
No comments:
Post a Comment