24. detsi hommikul tõusime, aga ei säranud. Paljud läksid tööle, ülejäänud istusid lihtsalt tubades ja püüdsid end kuidagi maha jahutada, sest temperatuurid õues tõusid 40 lähedale. Mina kuulun nende viimaste hulka :) Särada polnud põhjust ka seetõttu, et hinges puudus igasugune jõulutunne. Siin on sel keeruline tekkida. Kuna mul polnud endaga midagi peale hakata, siis lihtsalt lesisin ja hakkasin kuulama eestikeelseid jõululaule. Panin silmad kinni ja kujutlesin, et sajab lund ning söön piparkooki. Mõnus oli :) Lõpuks hakkas rahvas töölt koju jõudma ning mina panin end valmis, et Bunbury'sse minna. Pidime Nastjaga pangas veidikene asju ajama ning siis minema seda kõige tähtsamat kohustust täitma- jõulushoppingut tegema! 24. detsembril??? Jah, tahtsime ikka olla nagu kohalikud. Nimelt peetakse Aussis jõuluõhtut 25. detsembril, niiet 24. on pea kõik asutused lahti ning inimesed teevad veel viimaseid sisseoste. Tunglesime siis selle rahvamassi sees ning lubasime ka endale mõned kingid. Meil kulus poodides kolamisele u 3 tundi. Pärast seda läksime ja tegime ühed kiired eined Macis. Usun, et see oli mulle esimene ja ühtlasi ka viimane kord sattuda 24. detsembril burgerirestosse sööma. Pärast einestamist hakkasime Donnybrook'i poole tagasi sõitma, sest kell 7 pidi hakkama jõuludisko. Tagasiteel põikasime aga rannast läbi, et vaadata, kuidas austraallased 24. detsembrile omaselt oma pere ja sõpradega purjetavad, ujuvad ja naudivad niisama sooja liiva ja vett. Autos olles arutlesime nende jõulutraditsioonide üle ja Adam, kes siin juba 5 aastat elanud, ütles, et kahjuks jah ei tähenda jõulud ausside jaoks päris seda, mida meile. Eks see on mõneti ka arusaadav, sest kas või aastaajaline erinevus on juba niivõrd suur ning siin sa tõesti ei kuula ega laula sellest, kui kenasti sajab akna taga lund ning kuidas me kelguga hangest alla laseme ja näeme jõuluvana saaniga sõitmas. Aga see selleks. Jõudsime täpselt 7 koju, tegime ennast korda ning läksime oma hosteli baari, kus tantsisime tõesti nagu pöörased. See sai läbi, suundusime kohalikku pubisse, kus meie mõnus tants jätkus :) Seal pole kunagi varem nii palju rahvast olnud. Kui tavaliselt on meid, backpackereid, rohkem kui kohalikke, siis seekord oli aussisid ka väääga palju. 24. detsi õhtul ongi siinsetel noortel kombeks minna sõpradega välja. Veider on aga see, et pubi pannakse nii reedel kui ka laupäeval kell 00:00 kinni. Nii iga nädalavahetus. Meil oli hoog tõesti sees ja nõudsime lisalugusid, aga kahjuks sai pidu siiski läbi. Nojah, mis siis ikka, suundusime tagasi koju, kus lihtsalt istusime murul ja pinkidel ning rääkisime juttu ja viskasime nalja. Tore oli, tõesti :) Veidikene pärast südaööd helistasid mulle ka mu kallid kodused, kes juba mõnusalt verivorsti ja hapukapsast sõid :) Nojah, Eestis oli sel ajal kell u 6 ja õues oli pime ja jõuluaja erisaated olid kindlasti juba peal :), niiet oligi õige aeg 24. detsi õhtut nautida. Tundsin sellest hetkeks väga puudust, aga siis lihtsalt üritasime kõik sellele mitte mõelda ning nautida muusikat ja tantsu ja seltskonda :) Rääkisime, et oleme hosteli rahvaga ka nagu üks suur pere ning seetõttu ei kurvasta nii palju. Kuna tegemist on ju siiski tööhosteliga, siis elatakse siin mitu kuud järjest, rahvas peaaegu et ei vahetugi, niiet me saame siin omavahel headeks sõpradeks ja teeme pea kõike koos :)
Nagu sai juba mainitud, siis see rahulikum ja meie traditsioonidega sarnasem jõuluõhtu on 25. detsembril. Kuna paljud sõitsid selleks ajaks kuskile mujale puhkama, siis jäi meid hostelisse mõnus väiksemat sorti kamp. Koos pidasime maha ühe mõnusa õhtusöögi. Olime kõik andnud hosteli perenaisele 5 dollarit, et ta saaks osta vajalikud komponendid õhtusöögi valmistamiseks. Panime kõik oma käed külge ning valmistasime erinevaid roogasid. Minu ülesanne oli teha kartulisalat valmis. Kätte anti kartulid, munad, sibulad ja mingi poeostu valmis kaste, mis lõhnas ja maitses nagu PVA-liim. Niiet jah, kahjuks ei olnud võimalik just väga maitsvat salatit valmis teha, aga süüa kannatas teda ikka. Valik oli muidu rikkalik. Pastaroad, riisiroad, värsked salatid, erinevad soojad kastmed ja mingid väga maitsvad aasiapärased soojad suupisted. No ja muidugi BBQ, mis on siin sama traditsiooniline nagu Eestis seapraad. Toit üleüldiselt aga oligi rohkem aasiapärane, kuna sealt kandist on meil hostelis ka kõige rohkem rahvast. Pärast õhtusööki toimus kingituste jagamine ning mängude mängimine. Need viimased olid kõik sellised, mida Eestiski oleme harjunud väiksema seltskonnaga mängima, niiet lõbu kui palju :) Võib öelda, et olid toredad ja kuumad jõulud :)
Täna, esmaspäeval, on mõned üksikud tööl, muidu aga puhkame. Aussis on 27 ja 28 tööinimestel vabad päevad, niiet oleme meiegi enamjaolt kodused. Püsimegi siin toas, sest õue ei kannata minna. Õnneks tassitit hommikul tubadesse puhurid, niiet istumegi siin nüüd nende ees :) Toakaaslane tuli just töölt ja ütles, et 42 kraadi näitas farmis termomeeter. Hetkel on väga raske välitingimustes tööd teha, sest toaski istudes, kus ometigi on väike puhur olemas, jookseb higi sirinal. Loodame, et kolmapäevaks, kui ma ka uuesti tööle lähen, on veidikene jahedamaks läinud.
Uut aastat lähme vastu võtma ikka suurlinna, Perthi :) Saab kindlasti vägev ja vaatemänguline olema.
Loodan, et kõigil tuleb meeldejääv aastavahetus ning kirjutame, kuuleme ja näeme juba 2011!!! :)
Aga jah, keskel ei ole ainult särk :D
No comments:
Post a Comment